Inissiani uumasut qimmillu qimuttut allanertanik akusat
Uumasut pissanganartorsiornerillu
Sammisat taakku marluk knr.gl-imi atuartartut 2019-imi atuarnerpaavaat.
Ukioq manna nutaarsiassani atuarneqarnerpaaq qimminut qitsunnullu tunngavoq, atuarneqarnerpaallu aappaat pingajuallu sisamanik niulinnut aamma tunngallutik.
10: Umiarsuaaraq Tunumi kivisoq
Atuarneqarnerpaat qulingat aallartissutigissavarput. Taanna umiarsuaaqqap Tunumi Ikkattimik Qaqortumut angerlariartortilluni kivisumut tunngavoq.
Umiarsuaaraq assartuutaavoq. Assartuutip amerikamiut Sorsunnersuup Aappaannit eqqagassaatai qimaannakkat assartorpai.
Sanaartornermi atortut maskiinat assartuummiipput – inuillu pingasut aamma inuttat ilaallutik, inuttallu umiarsuaaqqap ingiaqatigisaanit qujanartumik annaanneqarput.
AAMMA ATUARUK Umiarsuaaraq Tunumi kivisoq
Ilanngutassiaq taanna 8.180-eriarlugu iserfigineqarpoq.
9. Pasilliutit nutaat: Qimmit allanertat piaraat Qeqertarsuarmi suli qimmerineqarput
Qimminut qimuttunut qimmimik allanertamik Qeqertarsuarmi akulerutsisoqarsimanera pillugu suliaq naammassiuminaatsoq atuarneqarnerpaat qulit akornanniippoq.
Taanna atuarneqarnerpaat qulingiluaanniippoq, 9.707-eriarlugulu iserfigineqarsimalluni.
8. Operamik erinarsortartoq Ida Heinrich eqqissivoq
Atuarneqarnerpaat arfineq-pingajuat nutaarsiassaavoq alianartoq.
Ida Heinrich februaarip 15-ianni eqqissivoq. Ida kræftimik nappaateqartoq 2016-imi paasineqarpoq, 39-narnik ukioqarluni toqukkut qimaguppoq.
AAMMA ATUARUK Operamik erinarsortartoq Ida Heinrich eqqissivoq
Ida Heinrich 2018-imi Inuiattut Ullorsiornermi Kulturikkut nersornaaserneqarpoq.
Ilanngutassiaq 9880-eriarlugu iserfigineqarpoq.
7. DMI: Nuna tamarmi silarluttussaanera pissutigalugu timmisartuussiffiussanngilaq
Nunatta ilarujussuani novembarimi anorersuarpoq. Anorersuangaarmat Air Greenlandip novembarip 14-ianni timmisartuussinissani tamarmik taamaatiinnarpai.
Nunatsinni anorersuartarnera silarluttarneralu qaqutigoortuunngikkaluarpoq, ilanngutassiarli 9.905-eriarlugu iserfigineqarpoq.
6. Ole Kristensen Nannumik saassunneqartoq: Niaqora qaqqoriaraluarpaa
Atuarneqarnerpaat arferngat uumasunut aamma tunngavoq. Tamatumuuna Uummannap nunaqarfianit Ikerasammit piniartut nannumik saassutsinnerannut tunngavoq.
Umimmanniat saassunneqartut umimmattamik qungasia peerniarlugu passutileruttorlugu nannumit pakasarneqarput. Nanormi passussiffimminnit 2 imaluunniit 3 meterit missaani nikorfasoq malugilerpaat.
AAMMA ATUARUK Nannumik saassunneqartoq: Niaqora qaqqoriaraluarpaa
Piniartup aappaa kiisamigut kiineqarpoq aappaalu kiinami saneraatigut qitsutsilluni. Taamaakkaluartorli umimmattaartik nunaqarfimminnukaappaat.
Oqaluttuarineqartoq pissanganartoq 10.333-riarlugu iserfigineqarpoq.
5. Ilulissani illunit pingasunit qimagussuisoqarpoq: Innuttaasut immap eqqaaniissanngitsut
Novembarimi silarlungaatsiarnera Ilulissani aamma takussutissiivoq.
Alussaarsuartut sakkortutigisumik anoraasuarnerata mallerujussuartippaa, tamannalu pissutigalugu inuit imaanut qanillattussanngitsut politiit kaammattuutigaat. Pitoqqimi illut pingasut inui ilaatigut qimagussortinneqarput, illullu ilaata ilaa mallinit aamma nusunneqarpoq.
KNR-ip Nina jul Larsen meeraanermi peroriartorfigisap ilaata malissuarnit aserorneqarnera pillugu oqaloqatigaa.
AAMMA ATUARUK Ilulissani illunit pingasunit qimagussuisoqarpoq: Innuttaasut immap eqqaaniissanngitsut
- Illu peroriartorfigisimasaq ussatigineqartorujussuanngorluni nittartakkatigut takusassiarineqaqattaarnera sakkortuvoq, Nina Jul Larsen oqarpoq.
Taanna 10.464-erlugu iserfigineqarpoq.
4. Aarrup russit sakkutuuisa umiatsiaat kivisikkaa
Atuarneqarnerpaat sisamaanni uumasunut uteqqippugut.
Ilanngutassiaq tamatumuuna Ruslandip issittortaata ilaani aarrumut nukalluminik illersuiniarluni kamassimasumut, russit sakkutuuisa umiatsiaannut saassussisumut tunngavoq.
AAMMA ATUARUK Aarrup russit sakkutuuisa umiatsiaat kivisikkaa
Oqaluttuaq CNN-imit issuagariinnarparput. Taamaakkaluartorli ilanngutassaiq 10.789-riarlugu iserfigineqarpoq.
3. Qimmeq 21-nik piaqqisoq
Uumasunik nuannarisaqavissorpusi.
Ilanngutassiat atuarneqarnerpaat pingajuanni qimmeq, Mary Jane granddanoisimik amerikamiullu bulldogianik akusaasoq nassaarineqarsinnaavoq. Qimmeq taanna Tuluit Nunaanni najugaqarpoq, tuluillu nutaarsiassaqartitsiviata, The Independentip Mary Jane nunarsuarmi qimmini nalinginnaasumik piaqqinikuni piaqqinerpaanikuulerunartoq allaaseraa: piaqqiarisai 21-upput.
Ilanngutassiaq 12.405-eriarluni iserfigineqarpoq.
2. KNQK: Qeqertarsuarmi qimmit qimuttut marluk allanertanik akusaasimapput
Qimmit qimuttut DNA-minnik akusaasut aamma atuarneqarnerpaat pingajuanniippoq.
Ilanngutassiaq 12.405-eriarlugu iserfigineqarpoq.
1. Inissiat attartortakkat: Ukiumit nutaamit uumasuuteqarnermut malitassat imaapput
Atuarneqarnerpaamullu.
Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnerminni sammisaq inuiaqatigiinnut tunngalluinnartoq oqallisigaat. Taanna pisortat inissiaataanni qimmiuteqarsinnaanermut qitsuuteqarsinnaanermullu tunngavoq.
INI-p, Illuutip Iserillu ukioq manna atuarneqarnerpaatitsillutik inissiami qimmiuteqarniaraanni qitsuuteqarniaraanniluunniit qanoq akiliuteqartoqartigissanersoq oqaatigaat.
Ilanngutassiap atuarnissaa nuannarilluinnarparsi. Taannami 15.266-riarlugu iserfigineqarpoq.