Annertuumik naatsorsuutitigut pinerluttoqarneratigut KNI-p nalinga miliuuninik hunnorujulikkaanik apparpoq

Naatsorsuutitigut annertuumik qoqassiiniartoqarnerata kinguneranik, 110 miliuuni koruunit KNI-p annaavai. KNI aamma ukioq manna miliuunikkaanik arlalinnik amigartooruteqarpoq.
Assi © : KNI
oktobarip 08-at 2021 15:41
Nutserisoq Ulf Fleischer

Tamanna ersarissumik naqissuserneqarpoq.

KNI-mi siulersuisut, pisortat kukkunersiuisuisaluunniit maluginngisaannik, ukiuni arlalinni KNI-p naatsorsuutai qoqassiiniarluni nalunaarsorneqarlutillu uppernarsaatit salloqittaatit sananeqartarsimapput.

Tamanna maanna ingerlatsivimmut inuiaqatigiit pigisaannut 112 miliuuni koruuninik akeqarpoq, ukiumullu naatsorsuutini 12,5 miliuuni koruuninik amigartooruteqarluni.

2020/2021-mi ukiumoortumik naatsorsuutit tamanna takutippaat.

Aatsaat taama isornartigisumik KNI-mi pisoqarpoq

Taamaalilluni Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornerup iluani isornartut annertunersaat qaqiliiffigineqarpoq. Naak tamanna aningaasatigut kingunipiloqareeraluartoq, qanoq iliortoqartarsimanera KNI-mi pisortat suli tamakkiisumik ilisimanngilaat.

- KNI-p aningaasaqarneranut atatillugu kukkunerit qoqassiiniarnerillu, siorna novembarimi nalunnginnittut tusagasiuutinut oqaluttuarnerisa kingorna saqqummeralerput. 

- Qaammatini arlalinni misissuisoqareersorlu, aningaasaqarnikkut qoqassiiniartoqarsimasoq siulersuisut nassuerutigaat. Manna tikillugu akileraannginnermi tamanna ingerlatsivimmut 112 miliuuni koruuninik akeqarsimavoq 12,5 miliuuni koruuninillu amigartoortitsilluni. 

- Pisimasulli suli akisunaarutaasinnaanersut ingerlatsivimmi pisortat suli ilisimanngilaat. 


- Uppernarsaatinik salloqittaasiorsimasutut pinerlunniarsimasutullu inuk ataaseq politiinut unnerluutigineqarpoq, taannali kinaanersoq aningaasallu qassit pineqarnersut, KNI-mit oqaatigineqarumanngillat. 

-  Tamatuma saniatigut kinguaassiuutitigut kanngutsaatsuliorsimasutut unnerluussaalluni pisortaq Peter Grønvold Samuelsen soraarsitaavoq. Taanna tassunga atatillugu politiinut unnerluunneqarpoq. 

-  Unnerluussinerit saqqummertalermata pisortaasimasoq Peter Grønvold Samuelsen soraarsinneqarpoq. Taassumunnga paarlattaavoq Jeppe Jensen. Tamatuma saniatigut sulisunik sullissivimmi pisortaasimasoq siulersuisunullu siulittaasuusimasoq Lars Borris Pedersen tunuarpoq, taannalu Svend Hardenberg-ip paarlappaa. 

 

Taamaammat pisimasup aappagu naatsorsuutit aamma appariartissinnaagaat, KNR KNI-mit nalunaarfigineaarpoq.

AAMMA ATUARUK Kinguaassiuutitigut kanngutsaatsuliornerit, naatsorsuutit tutsuiginanngitsut kiisalu politiinut unnerluussinerit: Ukioq kingulleq KNI-mut ukiupalaavissuuvoq

Ataatsimeersuarnermi naatsorsuutit ullumi saqqummiunneqarlutillu akuerineqarnerannut atatillugu, taanna nammineq tunuarusussimavoq. 2020/2021-mi ukiumoortumik naatsorsuutit, 2013/14-imili naatsorsuutit qoqassiiniutaasarsimasut qulaajarneqarnerisa kingunerannik tunngaviusumik torersaasoqartoq, KNI-mi pisortat siulersuisuni siulittaasoq maanna tunuartoq, Lars Borris Pedersen, siuttoralugu taamatut allagaqarput.

Kukkunersiuisup nutaap naatsorsuutit apeqquserpai

Piffissami pisoqarfimmi nunani tamani kukkunersiuisoqarrfik Deloitte KNI-p kukkunersiuisoraa, KNI-li allamik kukkunersiuisoqalissaaq.

Kukkunersiuisoq qaqutigoortumik pisartumik naatsorsuutit akuerinissaat apeqquserpai.

Kukkunersiuisoq taama iliorpoq, naatsorsuutitigut qoqassiiniarneq annertungaarami aamma KNI-p pigisaanut Neqi A/S-imut sunniuteqarmat. Taamaammat ingerlatsiviup taassuma pigisai nalillit, KNI-p piginneqataaffittut nalinganut atammata, kukkunersiuisoq tamakkiisumik nalilersuisinnaanngilaq. Taamaammat aamma nioqqutissat suut quersuarniititarineqarnersut – soorlu ulluinnarni pisariaqartitat – qanorlu naleqarnersut ilisimaneqanngilaq.

AAMMA ATUARUK Annertuumik isornartunik pisoqartareersoq KNI ataatsimeersualerpoq

- Taamaammat nioqqutissat immikkuualuttut kiisalu niuertarfinnut ingerlateqqitassat ingerlatsiviup naatsorsuutaani 533 miliuuninik naleqarnerarnerat kiisalu ukiumut naatsorsuutini 498 miliuuni koruuninik nalingitut nalunaarsukkat, ingerlatsiviullu naatsorsuutaani Neqi A/S-imi sanaartugassatut nalunaarsukkat 66 miliuuni koruuninik nalillit apeqquserpagut.

92 miliuuni koruunit amma nalornissutaapput. Aningaasat taakkua ingerlatsivinniit allaniit KNI-p pissarisaatut nalunaarsugaapput – taakkununngali atatillugu naatsorsuutini uppernarsaatit kukkunersiuisup nassaarisinnaanngilai. 

Sulisorisaq politiinut unnerluutigineqartoq

Naatsorsuutit saqqummiunnerannut atatillugu sulisorisaq ataaseq politiinut unnerluutigineqarpoq, KNI-mili pisortap Jeppe Jensen-ip kina unnerluunneqarnersoq oqaatigerusunngilaa.

- Sulisup politiinut unnerluunneqartup akissarsiassat nalinginnaasut pissusissamisoortumik A-mik akileraarutissat suliareriarlugit, sulisut allat arlallit aningaasarsialeriffik avaqqullugu ajunngitsorsiassanik (ingammik bonus) akileraarusinngisanik akilertarsimagai, naatsorsuutini allassimavoq.

Aningaasat qassit pineqarnersut pisortaatitat oqaatigerusunngilaat. KNR aperigaluarmat, Inuit qassit aamma qoqassiiniarnermut peqataasimasutut nalilerneqarnersut oqaatigerusunngilaat.

Kisianni Sermitsiaq.ag-mi siornatigut saqqummiunneqarnikuuvoq, KNI-p pisortaasa ilaat kinaanera oqaatigineqanngitsup, 2013-ip 2018-illu akornanni ilaquttaminut qanigisaminut 7.566.403,46 koruunit nuussimagai.

KNI tamarmi sajuppillatsinneqaraluarluni, ingerlatsivik piginnittutut 1,375 milliardi koruuninik naleqarluni aalajaatsumik inissisimavoq.