Professori inissiat pillugit nalunaarusiaq uissuumminartoq pillugu: Ajornartorsiutaasut malunnartumik amerlapput

Kommuneqarfik Sermersuumi inissiaqarnermut susassaqarfiup aqunneqarnerani ajornartorsiutaasut amerlassusaat aatsaat taama annertutigisut kukkunersiuisut nalunaarusiaata takutippaa. – Amerlasuut eqqortumik inerlanneqarsimanngillat, aningaasaqarnermik aqutsineq pillugu professori oqarpoq.
- Nalunaarusiamik taama ilungersunartigisumik isornartorsiutigisumillu takusimanngisaannarpunga, Per Nikolaj Bukh KNR-imut oqarpoq. Assi © : KNR / Malik Brøns
maajip 05-at 2022 05:10

Professori assingusumik takusaqarsimanngisaannarpoq.

Aalborg Universitetimi aningaasaqarnermik aqutsineq pillugu professori, Per Nikolaj Bukh kukkunersiuisut nalunaarusiaannik arlalinnik piffissap ingerlanerani atuagaqartarsimagaluarpoq.

Nalunaarusiarli una allanit allaaneruvoq. Aatsaallu taama ajortigisumik atuagaqarluni Sermitsiaq.AG-mut oqaatigaa.

Nalunaarusiaq Kommuneqarfik Sermersuup inissiaqarnermik susassaqarfimmik aqutsineranut tunngavoq. Per Nikolaj Bukhip oqarnera naapertorlugu nalunaarusiaq kommunip ingerlatsisussaanermitulli ingerlatsisimanngineranik takutitsivoq.

- Amerlasoorpassuit eqqortumik ingerlanneqarsimanngillat.

- Nalunaarusiamik taama ilungersunartigisumik isornartorsiuitigisumillu takusimanngisaannarpunga, Per Nikolaj Bukh oqarpoq.

Inissiaqarnermi periaaseq malittarisaassanik unioqqutitsisoq
 

Ulloq 9. novembari 2021 Namminersorlutik Oqartussat Nakkutilliisuisa kommunip ingerlatsivinnut namminersortunut sivisuumik atuinissamut isumaqatigiissuteqaqqinnissaa unitsippaat, tassani kommunip inissiat nalinginnaasutut Iserit aqqutigalugu attartorteqqittarai.


Periaaseq taanna kommunip 2015-imiilli inissianik pissarsiniarluni atortarsimavaa.
 

Nakkutilliisut nalilerpaat periaaseq taanna kommuninut pisinnaatitsisummik uniuinerusoq.


Sivisuumik attartornissamut isumaqatigiissutaammata aaqqissuussineq kommunimut milliuunerpassuarnik aningaasartuutaavoq. 
 

Assersuutigalugu aaqqissuussineq kommunimut 2020-mi 11 milliuuninik 2020, 2021-mi 17 milliuuninik ukiorlu manna 27 milliuuninik aningaasartuutaavoq.

Kukkunersiuisut suliffeqarfiat, Deloitte nalunaarusiortuuvoq. Nalunaarusiaq kommunip Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaanut sapaatip akunnerata siuliani tunniunneqarpoq. Kukkunersiuisut suliffeqarfiata kommunip inissiaqarnermut susassaqarfimmik ingerlatsinermik kukkunersiuinissaa kommunalbestyrelsip nammineerluni noqqaassutigaa.

Kommunilli ingerlatsisussaanermitut ingerlatsisimannginneranik pissutsinik nalunaarusiap tikkuussinera annikinngilaq.

- Pissutsit ataasiakkaat immikkoortillugit takuneqarsimanngisaannartuunngillat imaluunniit ingerlatsivinni allani pinngitsoorsinnaanngitsuunngillat. Annertussusaalliuna, aamma sumiginnaanerit amerlasuut isornartorsiorneqangaatsiarput, Per Nikolaj Bukh oqarpoq.

Attartornermut isumaqatigiissutit ajornartorsiutaasut

Nalunaarusiami kommunip suliffeqarfinnut namminersortunut, inissiaateqartunut attartornissamik isumaqatigiissutai ilaatigut misissuiffigineqarput.

Inissianik inissiatut nalinginnaasutut attartortitsinissamut siunertaqartumik isumaqatigiissutit aqqaneq-marluk kommunip 2016-imili isumaqatigiissutigisimavai.

Aaqqiissulli taanna kommunip qanoq iliorsinnaaneranik ilioqqusaannginneranillu malittarisassanut aalajangersaasunut unioqqutitsivoq. Tamanna Namminersorlutik Oqartussat Nakkutilliisuisa siorna novembarimi oqaatigaa.

AAMMA ATUARUK Kommuneqarfik Sermersooq nakkutilliisoqarfimmit isornartorsiungaatsiarneqarpoq

Aaqqiissut taanna Deloittemit nalunaarusiami aamma isornartorsiorneqarpoq.

Isumaqatigiissutiniimmi aqqaneq-marlunnit arlaannaalluunniit kommunip akinik pitsaassutsinillu pitsaanerpaamik qulakkeerinissaa pillugu suliariumannittussarsiuunneqanngillat. Tassunga taarsiullugu inissianik attartortitsinissamut soqutiginnittut saaffiginnissuteqarnerat tunngavigalugit ilaatigut isumaqatigiissutigineqarput.

Nalunaarusiap isumaqatigiissutit piginnittunut nalinginnaanngilluinnartut pineqartut erseqqissaatigaa. Inissiat attartortumit tiguneqarneratulli tunniuteqqinneqartussaanerat ilaatigut pissutigalugu.

Tamanna soorunami isornangaatsiarlunilu aningaasanik ingerlatsinermi iliuuseqartoqannginnera aamma aningaasaqarnikkut akisussaassuseqartumik ingerlatsisoqannginnera inuiaqatigiit atugarissaarfiannut ajuusaarnangaatsiarpoq, Per Nikolaj Bukh oqarpoq.

- Attartortunut namminersortunut isumaqatigiissuteqarneq periarfissaavoq nalinginnaanngitsoq isornangaatsiartorlu taamaalillunimi akisuunik pisiortornermi inuiaqatigiinnut aningaasanik annaasaqartitsivoq, Per Nikolaj Bukh oqarpoq.

Isumaqatigiissutiniillu marluk isumaqatigiissutigineqareersut politikkut aatsaat suliarineqarsimapput, tamannalu professorip uissuummissutigaa.

- Uanga ingerlatsivimmi allaffissornikkut aalajangiinernik aallartitaqarneq imaluunniit politikerit akuerinngisaannik suliaqarneq maluginiarneruara. Tamanna ajornartoorutaavoq ilungersunartoq.

Aningaasaqarneq eqqarsaatigineqarsimanngitsoq

Deloittemit nalunaarusiap kommunip aningaasaqarneq pisariaqartumik eqqumaffigisassani eqqarsaatigisimanngikkaa takutikkaa, Per Nikolaj Bukh oqarpoq.

- Kommunip aningaasaqarnermut atatillugu naammattumik nakkutiginnissimannginneranut quppernermit siullermit kingullermut assersuutissaqangaatsiarpoq. Taamaammat pisariaqanngitsumik aningaasartuuteqartoqarsimavoq.

- Tassa imaappoq aningaasanik atorsinnaasakinnerusoqartoq kommunimi allatut kiffartuussisoqarpoq, tamannalu soorunami isornangaatsiarlunilu aningaasanik ingerlatsinermi iliuuseqartoqannginnera aamma aningaasaqarnikkut akisussaassuseqartumik ingerlatsisoqannginnera inuiaqatigiit atugarissaarfiannut ajuusaarnangaatsiarpoq, Per Nikolaj Bukh oqarpoq.

Borgmesteri: Borgmesterinngunngikkallarama aalajangiinerupput

Kommuneqarfik Sermersuumi borgmesteri, Charlotte Ludvigsen (IA) aalajangiinerit nalunaarusiami isornartorsiorneqartut borgmesterinngunngikkallarami pisuusut, KNR-imut oqaatigaa.

Charlotte Ludvigsenip nalunaarusiaq annertunerarpaa, kommunillu ineqarnermut susassaqarfiup aqunneqarnera 2021-mi aasaanerani iluarsaassiffigilersimagaa nassuiaatigaa.

- Aalajangiinerit tamarmik uanga borgmesterinngunngikkallarama aalajangiinerupput, aamma aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamiinnikuunngilanga, taamaammat aalajangiinerni ukunani peqataanikuunngilanga, Charlotte Ludvigsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Ineqarneq pillugu suliaq qaffaqqippoq: Nakkutilliisut politikikkut akisussaassuseq pillugu kommunalbestyrelsemik assuarliipput

Tamarmilli borgmesterip 2019-imi upernaakkut atuutilinnginneranili pisuunngillat.

Borgmesterip, Charlotte Ludvigsenip allagaq uppernarsaat Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit suliarineqarsimanngitsoq 2020-mi atsiorsimagaa siorna novembarimi saqqummiunneqarpoq.

Allagaq kommunip inissiaatileqatigiiffiutaanut Iserimmut 20 millionit koruuninik taarsigassarsinissaanut neriorsuutaavoq. Aningaasat illunik 2025-mi pisinissamut atugassaapput.

Charlotte Ludvigsenip kommunimi pisortanerusimasup, Lars Møller-Sørensenip sumik atsiornissaaminik iluamik ilisimatissimanngikkaani, KNR-imut taamani oqaatigaa.

Tamannali kommunimi pisortaanerusimasup kingorna eqqunnginnerarlugu KNR-imut oqaatigaa.

Borgmesterilu suliamut tassunga akisussaaffini pillugu ullumikkut ima oqarpoq:

- 20 millioninut tunngatillugu utoqqatsernikuuvunga, piffissamilu tassani kukkusumik siunnersorneqarsimallunga oqaatiginikuuara. Atorneq tamatuma kingorna kommunalbestyrelsip 2022-mut missingersuutaanit inerteqqutaajunnaarsipparput.

- Unnukkut toqqissillunga sinissinnaavunga, inissiarpassuimmi innuttaasorpassuatsinnut tunngassuteqarput, Charlotte Ludvigsen oqarpoq.