Kalaallit Nunaat uranimik piiaasinnaanngulerpoq

Danskit naalakkersuisuisa Venstrenit aqunneqartup Naalakkersuisut isumaqatigiissuteqarfigereerlugit maanna inatsisissatut siunnersuut saqqummiuppaat, taassuma isumannaassavaa tunisassiat uranitallit naalagaaffinnit peqqarniisaarnianit aqunneqartunik taaneqartartunit pissarsiarineqannginnissaat. Taamaalilluni Kalaallit Nunaanniit uranimik tunisassiorsinnaanermut alloriartoqarpoq.
oktobarip 07-at 2015 15:39
Nutserisoq Erna Lynge

"Isumannaallisaanerinnaavoq" danskit naalakkersuisuisa Venstreusut siunnersuutigimmassuk uran, Kunngeqarfimmi piiarneqarsimasoq kukkusunit pissarsiarineqannginnissaa eqqanaarniarlugu.

Folketingimi Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliami Venstret siulittaasuat oqaaseqartartuallu Marcus Knuth taama oqaluttuarpoq.

- Soorunami Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornikkut ineriartortitsinissaq tapersersorparput, uranili eqqarsaatigalugu Naalagaaffeqatigiinni qulakkerusupparput suliarineqaqqinnerani sinneruttut, peqqarniisaarnianut attuumassuteqartunit pissarsiarineqannginnissaat. Naatsumik oqaatigalugu tamanna tamatta soqutigisaraarput.

Aamma atuaruk Uranimik piiaaneq kalaallit kisimik oqartussaaffiginngilaat

2013-imili Kalaallit Nunaata Danmarkillu naalagaaffeqatigiinnerup iluani sulissutigisimavaat,   - Atomimik nukissiorneq pillugu nunat tamalaat nakkutilliisuutitaanni IAEA-mi isumaqatigiissummik atsiornissaq- Danmarkilu isumannaallisaanermut- nunanullu allanut politikkimik akisussaasuunertut atsiuisussaavoq.

Isumaqatigiissummi taama ittumi aalajangersarneqartarpoq uran nunarsuarmi sumut ingerlanneqarsinnaanersoq, minnerunngitsumik nunanut sorlernut eqquteqqusaassannginnersoq.

Taamaalilluni isumannaarneqassaaq Kalaallit Nunaat nunanut uranisiortunut "ajunngitsunut" ilaasoq, Marcus Knuth nassuiaavoq.

- Uran eqqarsaatigalugu aamma isumannaarusupparput, Kalaallit Nunaata nunat assigiinngitsut akornanni pisussaaffini qulakkiissangai, tamakku nunat killiit amerlanersaasa qulakkeersimavaat, Marcus Knuth oqarpoq.

Aamma atuaruk Uranip nunatsinneersup sakkussiornermut atorneqannginnissaa anguniarneqarpoq

Inatsisartut ukiuunerani ataatsimiinnerminni inatsisissatut siunnersuutit arlallit suliarisussaavaat, soorlu Atomimik nukissiorneq pillugu nunat tamalaat nakkutilliisuutitaanni atomip nukinganik piiaasinnaatitaaneq pillugu isumaqatigiissutit akuerinissaat.

Tamatuma saniatigut pilersaarutaavoq Danmarkip Kalaallit Nunaatalu marluullutik uranimik nunanut allanut tuniniaasarneq pillugu ukiup nikinnginnerani nunat assigiinngitsut akornanni aalajangersakkanik atsiuinissaat.