Ilisimatusartoq: Folketingimut qinersinissaq pingaaruteqarpoq

Folketingimut qinersiguit nunatsinniit kikkut nunatsinnut tunngasunik Danmarkimi aalajangiisartuussanerannik aalajangiisooqataassaatit.
Folketingimut 2022-mi qinersinerup inernera nunatta siunissaanik aalajangiisuusussaassaaq. Assi © : KNR
oktobarip 25-at 2022 10:12
Nutserisoq Hanne Petersen

Folketingimut qinersiguit kikkut nunatsinnut tunngasunik pingaarutilinnik Danmarkimi aalajangiisooqataasartussanngorlutik ilaasortanngussanerannik aalajangiisooqataassaatit.

Nunatta inuini qinersisinnaasut taamaallaat 48,5 procentii Folketingimut 2019-imi qinersipput.

AAMMA ATUARUK Qinersisinnaasut affaat ataallugit Folketingimut qinersiartortartut

Europamimi maanna sorsuttoqarlunilu nunarsuarmi nalorninartoqarmat Folketingimut qinersinissaq pingaaruteqarseriaannarpoq, Birger Poppel oqarpoq.

Taanna Ilinniarfissuarmi Ilisimatusarfimmiittumi ilisimatusartuuneruvoq. 

- Kalaallit Nunaammi Issittumi pingaaruteqarluinnartumik inissisimagami politikkikkut oqallisigineqaleraluttuinnarpoq. Tamanna illersornissamut sillimaniarnermullu tunngasunik Folketingimi oqallinermi erserluinnartarpoq, Birger Poppel KNR-imut oqarpoq. 

AAMMA ATUARUK Justus Hansen qinigassanngortittoq: Kalaallit Nunaat sorsoqataavoq

- Folketingimut qinersereernermi ilaasortani nunat avannarlerneersut nunatsinneersullu marluusartut Danmarkimi ministeriunissamik toqqaanermi aalajangiisoorataannaapput. Qinersinerullu inernera nunatsinnut sapinngisamik iluaqutaanissaa aamma pingaaruteqarpoq.

Folketingimut qinigassanngortittut qinigaagaluarunik allanngortissinnaasaat makkuupput 

Susassaqarfiit Danmarkip suli akisussaaffigisai 37-upput. Taakkunanngalu Namminersorlutik Oqartussanit Inatsisartuni amerlanerussuteqartut akuersinerisigut akisussaaffigineqalersinnaasut 32-upput.

Susassaqarfiit Danmarkip akisussaaffigisai

Susassaqarfiit ataani allaqqasut Danmarkip akisussaaffigai. Taakkuli Namminersorlutik Oqartussanit Inatsisartuni amerlanerussuteqartut akuersinerisigut akisussaaffgineqalersinnaapput.

  • Sulitilluni ajoqusernissamut sillimasiineq
  • Peqqinnissamut tunngasut sinneri
  • Angallanneq
  • Pigisat pillugit inatsit
  • Aqqartartoqarneq
  • Pinerluttunik isumaginninneq
  • Pas-it
  • Politiit unnerluussisussaatitaasullu taavalu pinerluttut pillugit inatsisit ilaat taakkununnga atasut
  • Eqqartuussiveqarneq pillugu inatsit, tamatumani eqqartuussivinnik pilersitsineq
  • Pinerluttut pillugit inatsit
  • Nunani allamiunut tunngasut killeqarfinnillu nakkutilliineq
  • Inuit pillugit inatsisit
  • Ilaqutariit pillugit inatsisit
  • Kingornussisussaatitaaneq pillugu inatsisit
  • Eqqartuussissorisoqarneq
  • Sakkoqarneq
  • Raadiut immarsiortut ajutoorneranni kiffartuussissuteqarneq isumannaallisaateqarnerlu
  • Raadiunut atassuteqaqatigiissuteqarneq
  • Piginneqatigiinnermut, naatsorsuuserinermut kukkunersiuisoqarnermullu tunngasut
  • Inuussutissarsiutinut uumasunullu nakorsaqarnermut tunngasut
  • Silaannakkut angallanneq
  • Pilerseqqaakkanut soorlu atuakkianut, eqqumiitsulianut, assilisanut il.il. piginnaatitaanermut tunngasut
  • Pilersitseqqaartutut piginnaatitaanermut tunngasut
  • Umiiarnikunut, tissarlukunut immallu iternanut tunngasut
  • Imarsiornermi isumannaallisaaneq
  • Umiarsuarnik nalunaarsuineq imarsiornermullu inatsisit
  • Nunap assiliorneq
  • Imarsiornermi angallavissanik nalunaaqutsersuineq
  • Naaralaartitsiveqarnermut ilisimasortaqarnermullu tunngasut
  • Immap avatangiisinut tunngasut
  • Aningaasaqarnermik aaqqissuussineq nakkutilliinerlu
  • Sullivinni atukkanut tunngasut (nunatta imartaani uuliasiornermut tunngasut nunatsinnit tiguneqareersut minillugit)
  • Silasiorneq

 

Danskit tunngaviusumik inatsisaat Namminersorlutillu Oqartussat inatsisaat naapertorlugit susassaqarfiit uku nunatta akisussaaffigilersinnaanngilai:

 

  • Naalagaaffiup qanoq naalakkersugaanissaanik inatsisiliaq (tamatumani naalagaaffiup inatsisiinut tunngaviusunut, inatsisit tunngaviusut naapertorlugit susassaqarfiinut, ilisarnaataanut assigisaannullu tunngasut)
  • Naalagaaffimmi innuttaanermut tunngasut
  • Eqqartuussiviit qullersaat
  • Nunanut allanut tunngasunut, illersornissamut sillimaniarnermullu politikkit
  • Aningaasat nalingannut aningaasanullu politikkit 

Folketingi susassaqarfiit 37-usut pillugit inatsisissatut siunnersuutit pillugit oqallisiginnittartussaavoq, akuersisartussaavoq, atorunnaarsitsisartussaavoq allannguisartussaalluniluunniit.

Tassa qinigassanngortittuni qinikkat susassaqarfinni taakkunani soorlu pinerluttunik isumaginnittoqarfimmut, eqqartuussiveqarnermut nunanulluunniit allanut politikkeqarnermut tunngasuni qanoq pisoqarnissaanik sunniuteqaqataasinnaapput.

Med i udvalg, der har indflydelse på Grønland

Folketingimi ilaasortani nunatsinneersut marluusartut Folketingip Kalaallit Nunaat pillugu ataatsimiititaliaani nunatsinnut, Issittumut naalagaaffeqatigiinnermullu tunngasunik suliaqartartumi ilaasortaasarput. Ataatsimiititalianili allarpaalunni aamma ilaasortaakkajupput.

- Folketingimi ilaasortani Kalaallit Nunaanneersut ataatsimiititaliani Kalaallit Nunaannut tunngasunik suliaqartartuni sunniuteqarluartartut ilisimatusarluni misissuinerit takutippaat, Nasiffik - Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ilisimatusarfimmi pisortaq Rasmus Leander Nielsen oqarpoq.

Sunniuteqaqataaneruleraluttuinnartut

Folketingimi ilaasortani nunatsinneersut susassaqarfinni Danmarkimit akisussaaffigineqarlutik nunatsinnit akisussaaffigineqalersinnaanngitsuni aamma sunniuteqaqataaneruleraluttuinnarput.

Danskit tungnaviusumik inatsisaat aamma Namminersorlutik Oqartussat inatsisaat naapertorlugit nunarput susassaqarfiit ilaannut soorlu nunanut allanut tunngasunut illersornissamulluunniit tunngasumik nammineq politikkeqaqqusaanngilaq.

Danskilli politikerii soorlu Issittumi suliani nunanut allanut illersornissamulluunniit tunngasunik aalajangiissatillutik kalaallit politikerii tusarniaaviginerusaleraluttuinnarpaat.

- Suleriaatsinik allannguisoqaalunnikuuvoq. Taamaammat kalaallit politikerii nunaminnut paasissutissiinerusoqarnissaanik naalagaaffiulluunniit Kalaallit Nunaannut iluaqutaasussamik suliniuteqarnissaanik ataatsimiititaliani ilaasortaanermikkut, ataatsimeeqataanermikkut, aalajangeeqataanermikkut nukingisaarinikkulluunniit sunniuteqaqataasinnaapput, Rasmus Leander Nielsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Danmarkip nunattalu illersornissamut isumaqatigiissut allannguuterpassuaqanngitsumik isumaqatigiissutigigaat

Folketingimimi maanna ilaasortani nunatsinneersut marluk nunaqqatimik ukiorpaaluit matuma siornatigut ilaasortaasimasuninngarnit sunniuteqaqataanerusarput. 

- Assigiinngitorpaalutigut sunniuteqaqataangaatsiarlutillu Kalaallit Nunaat pillugu inatsisit malittarisassallu tunngavigalugit susassaqarfinni aalajangersimasuni pisortatigoortumik pisortatiguunngitsumillu sunniuteqaqataasinnaasarput, taanna oqarpoq.

Akisussaassuseqaqataaneruvoq

Ilinniartitsisunngorniarlutik Ilisimatusarfimmi ilinniartut ilaat Folketingimut novembarip aallaqqaataani qinersiartorniarnersut, KNR-ip aperai.

 

Assi © : KNR

Malu Olsen (saamerleq) aamma Petrine Vetterlain (talerperleq.). Assi: KNR

 

- Oqartussaaqataallungalu akisussaaqataagama qinersissaanga, Malu Olsen oqarpoq.

Tassa qinersissanerluni nalornissutiginngilaa.

- Qinerserusuttuaannarpunga qinikkakka peerneqartaruartulluunniit, Petrine Vetterlain nassuiaavoq.