Corona pillugu aqutsisoqarfik: Danmarkimut angalanissaq isumatsialaannginnerpaavoq

Danmarkimut maannakkut aallaruit piffissaq eqqorlugu angerlanngitsooratarsinnaavutit. Misissuisarfinnimi misissortinniartorpassuupput.
Juulli ataatsimoornermi tunillaassuuttoqarnera januaarip qiteqqunnerani qaffasinnerpaalissasoq, corona pillugu aqutsisoqarfiup pisortaa juullip kingorna pisussatut ernumanartut pillugit oqarpoq. Assi © : KNR / Malik Brøns
Allattoq Christine Hyldal
decembarip 10-at 2020 18:25
Nutserisoq Connie Fontain

- Danmarkimut maanna angalanissaq isumatsialaanersoq qularutigigukku taava angalanak. Isumatsialaanngivippormi, angerlaqqinnissannummi piffissaq naatsorsuutigisat eqquutinngitsooratarsinnaavoq.

Corona pillugu aqutsisoqarfiup pisortaa, Hans-Peder Barlach Christensen tusagassiortunik ualimut ataatsimeeqateqarnermini oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Tamaat isigalugu: Coronavirus pillugu killiffik

Nutaamik pisoqarnera pissutaanngilaq. Danmarkimili misissuivinni misissortinniartut amerlangaarmata utaqqinarsinnaavoq.

Angerlarsimaannarneq misissorteqqinnerlu

Naalakkersuisut nunatsinnut tikittut tikinnerminnit ullut tallimat qaangiunneranni misissorteqqittarnissaannut malittarisassat atuutilerseqqinnikuuaat. 

Angerlarsimaannarninni pisuttuarsinnaavutit aamma najugaqatigisannut qanillisinnaavutit. 

Niuerniarsinnaavutit.

Allanut pulaassanngilatit, pulaartoqassanngilatit, bussissanngilatit, taxassanngilatit suliartussanallu.

Nunatsinnut tikinnermi ullut tallimat qaangiunneranni misissorteqqissaatit. Misissortinnerup tunillatsissimannginneq uppernarsarpagu suliartoqqissinnaavutit nalinginnaasumillu inuunerit ingerlateqqissinnaallugu.

Misissorteqqinnianngikkuit ulluni 14-ini angerlarsimaannassaatit aatsaallu ersiuteqanngikkuit suliartoqqillutit.

Danmarkimi coronamik misissuivinnit aalajangersimasunit 35-nit 29-t misissortiffiginiaraanni ulluni marlunni sivisunerusumiluunniit utaqqisoqartarpoq. Illoqarfiit pingaarnersaanni utaqqineq ullunit pingasunit sisamanut sivisussuseqarsinnaavoq, Aarhusimi ullut tallimat Odensemilu ullut sisamat, tamanna Testcenter Danmarkimit kisitsisit takutippaat.

Misissortinnermi utaqqisarneq pissutigalugu Kastrupimi timmisartumut ikinissamut coronamik misissortinnermik atorsinnaasumik nassataqarnissaq qulakkeerneqarsinnaanngilaq. Malittarisassammi malillugit timmisartumut ilaaniaraanni misissortinneq amerlanerpaamik ullunik tallimanik pisoqaassuseqassaaq.

Danmarkimi tunillatsissimasutut uppernarsarneqartut aatsaat taama amerlatigisut

Air Greenlandip Napparsimmavissuaq isumaqatigiissuteqarfigaa, tassa timmisartumut ilaasussat aallannginnerminni ullut marluk sioqqullugit misissorneqarsinnaassasut akissutaalu Air Greenlandimut toqqaannartumik nassiunneqartassalluni.

Kiffartuussinerli taanna Danmarkimi tunillaassuuttoqarnerata annertunera pissutigalugu maanna qulakkeerneqarsinnaanngilaq: Danmarkimi tunillatsissimasutut uppernarsarneqartut nutaat aatsaat taama amerlatigeqqipput – 3132-t tunillatsissimasutut uppernarsarneqarput.

Napparsimmavissuarmi misisssortinnissaq qulakkeerneqarsinnaanngilaq. Inussiarnisaarsimapput, kisianni Danmarkimi tunillatsissimasut taama amerlatigitillugit nunatsinnut angalasussat immikkut ittumik sullinneqarnissaannut inatsisitigut piumasaqaateqarfigineqanngillat, nakorsaaneq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Kangerlussuarmi coronamik tunillatsissimasoqartoq

- Napparsimmavissuarmi allatut pingaarnersiusariaqalersinnaavoq, peqqissutsimut naalakkersuisoq, Anna Wangenheim (D) oqarpoq.

Coronamik tunillatsissimasutut uppernarsarneqarsimaneq imaluunniit misissortinnginneq pissutigalugu Danmarkimit aallanngitsooraanni tamanna nammineq akiligassaavoq: Air Greenlandip billetsi allanngortissavaa, Danmarkimiinnerli nammineq akilerneqassalluni.

Matusisoqangajalinngitsoq

Timmisartukkulli angallanneq upernaatulli matuneqangajalinngilaq. Taamaammat angasussat ilumut angalaniarnerlutik angalaniannginnerlutilluunniit namminneq aalajangissavaat.

Namminersorlutik Oqartussani sulisut juullikkunni angalannginnissaannut qaammarsaanermik sapaatip-akunnerata siuliani aallartitsisoqarpoq.

- Angallannerup matuneqarnissaanut piffissami matumani pilersaaruteqartoqanngilaq. Alloriarneq taanna sakkortoorujussuussaaq, politimesteri, Bjørn Tegner Bay oqarpoq.

Juulli ataatsimoornermi tunillaassuuttoqarnera januaarip qiteqqunnerani qaffasinnerpaalissaaq.

Corona pillugu aqutsisoqarfiulli tamanna qaqugu pisinnaanersoq piviusumik oqaatigerusunngilaa. Kisianni Danmarkimi nunatsinnilu tunillatsittut amerlissappata timmisartumullu ilaaniartut coronamik tunillatsissimannginnermik takutitsisinnaanngitsut ”arlallit” nassaarineqassappata, iliuuseqartoqarsinnaavoq, nakorsaaneq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

Kastrupimit timmisartumut ilaasussaq itigartinneqartoq sapaatip-akunnerata siuliani ataasiinnaavoq. Nakorsaanerullu itigartinneqartut qassiugunik matusinissaq piviusunngorsinnaanersoq kisitsisilerusunngilaa. Kisianni:

- Nunatsinni aaqqissuussaaneq pissutigalugu siammasissumik coronamik tuniluuttoqarnera anigorsinnaavarput. Kisianni Danmarkimi tunillatsissimasut juullikkut nalaanni amerliartuinnarnissaat ilimanarpoq, tamannalu pissutigalugu juullip ukiortaallu akornanni angalasut tunillatsissimallutik nunatsinnut tikissinnaapput.

AAMMA ATUARUK Coronap ilaqutariit juullisioriartinniarunnaarai: Angajoqqaakka qangali takuagut

- Peqqinnissaqarfimmi sulisut avataanit tikisittakkagut nunatsinni pisariaqartilluinnakkagut Danmarkimit aallarsinnajunnaarnerannik aamma isumaqarsinnaavoq.

Danskit oqartussaasuisa utaqqisut ikilisinniarlugit sukkasuumik misissuisarnerit atulersippaat, misissuinerilli taakku nunatsinnut angalanissamut uppernarsaatitut atorneqarsinnaanngillat.

Angerlarsimallutillu eqqarsaruit: Angalanissara januaarimut kinguartinniarpara – taava aamma eqqarsaqqittariaqartutit, Corona pillugu aqutsisoqarfik taama nalunaaruteqarpoq.

- Juulli ataatsimoornermi tunillaassuuttoqarnera januaarip qiteqqunnerani qaffasinnerpaalissaaq. Taamaammat aamma isumatsialaanngilluinnarpoq, pisortaq, Hans-Peder Barlach Christensen oqarpoq.