RAL-ip nunatta qanittuatalu imartaani HFO ikummatigaa – allanili naamik

RAL-ip umiarsuaasa ikummatissaq kinertoq nunatsinni atortarpaa, kangisinnerusunili mingutsitsinnginnerusoq atortarlugu.
Assi © : Shipspotting
juulip 27-at 2018 11:40
Nutserisoq Connie Fontain

RAL-ip umiarsuaasa tallimat ikkumatissaq kinertoq HFO-mik aamma taaneqartartoq atortarpaat, sumiiffiilli ilaat ikummatissamik taassuminnga atuiffioqqusaanngillat.

RAL-ip umiarsuaatai danskit imartaatiguuleraangamik ikummatissap inerteqqutaanera peqqutigalugu allanngortitsisariaqartarput.

- Ikummatissaasivipput alla atulertarparput. Tassalu  atlantikup qaanginnginnerani, tassalu Savalimmiut qaangilaaginnarlugit ikummatissaq mingutsitsinnginnerusumik taarserneqarpoq, Danmarkimi kisimi inerteqquteqarfiunngilaq, Tuluit Nunaammi aamma inerteqquteqarfiugami.

RAL-ip pisortaanera, Verner Hammeken inerteqquteqarneq pillugu taama oqarpoq.

-  Suleriaaseq erloqinaaloqaaq.

Naalli mingutsitsitsinnginnerusumik taarsiisarneq erloqinaraluartoq RAL-ip ikummatissamik mingutsitsinnginnerusumik atuivinnginneranut pissutissaqarpoq.

- Mingutsitsinnginnerusumik atuigaluarutta ukiumut 50-75 millionit koruunit missaannik aningaasartuuteqarnerussagaluarpugut.

RAL-ip 100 millionit koruunit missaanniittut ikummatissamut ukioq manna atussagai, Verner Hammekenip naatsorsuutigaa, taamaammat tamanna akisussagaluqisoq oqarpoq. Inerteqquteqarnermilu tamanut atugassarititaasut assigiilersinnagit tamanna inuiaqatigiit kalaallit akilissanngikkaat isumaqarpoq.

-  Attaveqaqatigiinnermi suliffeqarfittut nunatsinni inuuniutit akiinik appasitsitsiniarnermut aamma akisussaaffeqangaatsiarpugut, navialitsaaliinerlu 50-init 75 millionit koruuninut naleqartariaqarsorinngilarput.

AAMMA ATUARUK Umiarsuit takornariartaatit Nuummi ikuallaaviup ukiumi ataatsimi ikuallaaneratut mingutsitsitigisartut

RAL-ip pisortaanera naapertorlugu ikummatissamut immikkut aningaasartuuteqaraluarpat tamanna assartuinermut akit 10 procentimik qaffanneranik kinguneqassaaq. Navialitsaaliinissaq eqqartugaa tassaavoq, ikummatissamik kinertumik atuninikkut mingutsitsinermik tamatuminngalu kuuttoornikkut mingutsitseratarsinaanermik pitsaaliuineq.

Issittumi HFO-p inerteqqutaalivinnissaa Naalagaaffiit Peqatigiit imarsiortunut suliniaqatigiiffiani, IMO-mi, piffissami matumani oqallisigineqaleruttorpoq, tamannalu Danmarks Rederiforeningip FN-imilu nunat arlaqartut taperserpaat. Tamannalu pisortaanerup isumatsialaannginneranngilaa.

- HFO-p inerteqqutaalernissaa tapersersorparput, aammalumi kikkut ernuttaminnik eqqarsaateqartut tamarmik taamaassapput. Kisianni kikkut tamarmik peqataangippata allannguinissaq isumaqanngilaq, pisortaq oqarpoq.

Taamaakkaluartorli HFO-p atorunnaarnissaanut siulliulluni millionerpassuarnik atuerusunngilaq.

 - HFO-p atorunnaarneqarnissaa tapersingaatsiarparput, taamaaliornissarmi avatangiisinut pitsaasuuvoq, kisittali taamaaliornianngilagut, aamma tamatigut tamaanaartuinnaat tunngavigineratiguunngitsoq.

Ikummatissami ikuallassaatip 3.5 procentimiit 2020-mi 0.5 procentimut appartinnissaa aalajangiiffigineqareerpoq, tassanilu ikummatissamik oqinnerusumik atuilernissaq RAL-imut 25 millionit 40 millioonillu koruunit akeqassasoq Verner  Hammekenip nalilerpaa.

AAMMA ATUARUK Biilitit ima mingutsitsitigaat