Lynge Pompeop ataatsimeeqatiginnginnerani: Isumaqatigiinngittoqassaaq

Oqallisigisariaqartumik immikoortortoqarumaarpoq, Steen Lynge USA-p nunanut allanut tunngasunut ministerianik ataatsimeeqatiginnginnermi oqarpoq.
Nunatsinni nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Savalimmiormiullu nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisuat, USA-p nunanut allanut tunngasunut ministeriata Danmarkimukarnissaanut ulloq ataaseq sioqqullugu ataatsimiipput. Assi © : Ida Marie Odgaard/Ritzau Scanpix
juulip 21-at 2020 17:08
Nutserisoq Connie Fontain

USA-p nunanut allanut tunngasunut ministeria, Mike Pompeo Københavniliarpat Danmark, Kalaallit Nunaat Savalimmiullu ataatsimeeqatiginnissapput.

USA-p Issittumi suliaqarnera sumiiffimmilu nalinginnaasumik pissutsit danskit nunanut allanut tunngasunut ministeriata, Jeppe Kofodip qaaqqusiffigisaani, aqagu pingasunngornermi ataatsimiinnermi oqallisigisassaniipput.

Naalli nunat pingasuusut ataatsimoorlutik naalagaaffeqatigiinni ataatsimiikkaluartut tamarmik assigiinngitsunik oqallisigisassaqarput. Tamanna nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisup, Demokraatineersup, Steen Lyngep Københavnimi tusagassiortunik marlunngornermi katersortitsinermi erseqqissaatigaa.

- Soqutigisanik ilaatigut aaqqigiinngissuteqartoqassaaq. Taakku pitsaanermik aaqqiissuteqarfiginiarlugit oqallisigisariaqassavagut. Naalagaaffeqatigiinni isumaqatigiinngittoqarnera pissutigalugu aningaasaqarnikkut ineriartornerup akornuserneqannginnissaa, kalaallit naalakkersuisuinut pingaaruteqartorujussuuvoq.

- Oqallisigisariaqartunik immikkoortoqarumaarpoq, Steen Lynge oqarpoq.

Pituffimmi kiffartuussinissamut isumaqatigiissutit naalakkersuisut oqallisigerusutaasa ilagaat. Isumaqatigiissut taanna amerikamiut 2014-imi tiguaat, tamannalu nunatsinnut annaasaqaataavoq. Isumaqatigiissuteqartoqanngikkallarmat tassannga nunatta karsiata ukiumut 200 millionit koruuninik iluanaaruteqarfiusarpoq.

Nunatsinnilu inuiaqatigiinnut iluaqutissartaqarlualeqqittariaqarpoq, Lynge erseqqissaavoq.

Isumannaanneq pillugu ataatsimut oqariartuuteqartut

Politikerilli pingasuusut immikkoortoq immikkut ittoq amerikamiumut suleqatiminnut oqalliserusutartik isumaqatigiissutigaat. Tassa Issittumi isumannaatsuunissamut pissutsit.

Tamanna taakkunannga tamanit qasseriarlugu eqqaaneqarpoq. Issittoq paarisariaqaripput, Savalimmiuni nunanut allanut tunngasuni naalakkersuisunut ilaasortap, Jenis av Ranap erseqqissaatigaa.

- Issittoq Savalimmiunut pingaaruteqarluinnarpoq. Pequusivigaarpummi, siuaasattalu tamanna ukiorparpassuarni aamma pequusivigaat, taanna oqarpoq, nangillunilu:

- Taamaammat Issittoq pissaanilissuit pinnguartarfigilissappassuk ernumatigingaatsiarparput. Amerikamiut nunanut allanut tunngasunut ministerianik ataatsimeeqatiginninnissatsinni pingaartittupilussuullutigulu oqariartuuterput anninniarparput.

AAMMA ATUARUK Lynge qaaqqusaaneq pillugu: Pituffimmut kiffartuussinissamut isumaqatigiissut tigussavarput

Aamma danskit nunanut allanut tunngasunut ministeriata, Jeppe Kofodip Pompeop ataatsimeeqatiginissaa issittumi ineriartornermut sunniuteqarnissamut ’immikkuullarissumik periarfissaanerarpaa’. Tassuma ataatsimiinneq ”inussiarnisaarnermik ataatsimiinnerussanngitsoq” erseqqissaatigaa.

- Issittumi ineriartorneq inuiaqatigiinnut sunniuteqarluassasoq kimigiisissutigaarput, Kofod oqarpoq.

- Kunngeqarfimmi patajaatsumik pitsaasumillu suleqatigiilluarneq USA-millu qanimut peqateqarluarneq Issittup immikkoortutut attannissaanut pingaaruteqarluinnarput, tassanilu saqitsaattoqannginnissaa aamma allanngorartoqangaatsiarfiunerani anguniagaavoq. Aamma sakkutooqarnikkut aningaasaqarnikkullu annertusaanissamut soqutiginninneq.

Politikerillu pingasuusut sanileriilluarnissaat pingaaruteqartoq, Kofodip erseqqissaatigaa.

- Soqutigisatta naleqartitattalu isumaginissaannut tamanna piumasaqaataavoq.