Sila pissusaa pillugu isumaqatigiissut ilisimatuumit isornartorsiorneqarpoq

Mingutsitsinerup annikillisinneqarnissaanut pilersaarummik pimoorussisumik naammassineqarnissaanut killilikkamik uani takusaqarsinnaanngilagut, Sebastian Mernild oqarpoq.
Sebastian Mernild sila pissusaa pillugu ilisimatooq isumaqarpoq, silap pissusaa pillugu isumaqatigiissut nutaaq ajunngitsup tungaanut ingerlasoq, suliniutigineqartussanullu killissarititaasut amigaatiginertut taanna isumaqarpoq Foto: Ida Marie Odgaard/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
novembarip 14-at 2021 16:51

Sila pissusaa pillugu ataatsimeersuarnermi COP26-mi Glasgowimi Skotlandimi arfinngornermi nunat naalagaaffiit peqatigiinni ilaasortaasuni isumaqatigiissutigineqartumi annerusunik angusaqarusussusermik amigaateqarpoq.   

Taama isumaqarpoq Sebastian Mernild taanna ilisimatusarfimmi Syddansk Universitetimi silap pissusaa pillugu ilisimatuujuvoq,  ilisimatusarnermilu annersaanni Kalaallit Nunaani sulivoq, aamma Peqatigiit sila pissusaa pillugu oqallittarfiata nalunaarusiaani kingullermik atuakkioqataalluni, taanna aggustimi saqqummerpoq.

AAMMA ATUARUK Piffissaq kingullerpaaq atorlugu COP26-mi isumaqagtigiissuteqartoqarpoq

-  Anguniakkanut allanngortinneqarsinnaanngitsunut illersuisuuvunga, mingutsitsinerup annikillisinneqarnissaanut pilersaarummik pimoorussisumik naammassineqarnissaanut killilikkamik uani takusaqarsinnaanngilagut.  Sorusuttoqarnersoq oqallisaaneruvoq, taana oqarpoq.

Kisianni ajunngitsumut alloriarneruvoq, silap pissusaa pillugu ilisimatooq taama oqarpoq

Silap pissusaa pillugu isumaqatigiissut nutaaq tigussaasuunngitsoq

Taassuma ilaatigut eqqaavaa,  nunat Parisimi isumaqatigiissummi atsioqataasut, ukioq 2030-ip tungaanut CO2-mik  aniatitsinertik annikillisinneqarniarnerannut  2022-ip naalernerani sukannernerulersissagaat.

Silap pissusaa pillugu kingullermik siorna  ataatsimeersuarnermi neriorsuutigineqarput nunarsuaq tamakkerlugu kiannerpaaffigisinnaasaa tassaassasoq agguaqatigiissillugu 2,7 -ussasoq. Maannalu isumaqatigiissuteqarnermi 1,5 -mut aamma 2,0 -mut appartinneqassasoq.

-  Maanna pilersaarutigineqalersumut annertorujussuarmik ingerlariaqqitsinnavianngilaatigut, Sebastian Mernild oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummi silap pissusia pillugu piumasaqaammi ilaanngitsoq

-Ikummatissat uuliameersut aamarsuarneersullu ilanngunneqarnerat ajunngilaq, Kisianni uggornartua unaavoq atorunnaariartortinneqaratik atorneqartarnerat annikillisinneqaannassammat, tamannalu maluginiagassaavoq, Sebastian Mernild ilisimatusarfimmi Syddansk Universitetimi silap pissusaa pillugu ilisimatooq taama oqarpoq.

Taassuma ilanngullugu oqaatigaa,  ukiormanna silap pissusaa pillugu isumaqatigiissuteqarneq nunarsuarmi silap pissusaata allanngoriartorneranut  sunniutigisinnaasai ukiut arlallit qaangiuppata aatsaat takuneqarsinnaassammata.

Taamaattumik Glasgowimi ataatsimiinneq iluatsissimanersoq iluatsissimannginnersorluunniit piffissaq sivisooq qaangiuppat paasinarsissaaq.

Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusaa pillugu ataatsimeersuartitsinissaa pissaaq 2022-mi Igitsinimi.