Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummi silap pissusia pillugu piumasaqaammi ilaanngitsoq

Nunarput Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunnermigut CO2-mik aniatitsinermik annikillisaaniarnissamut piumasaqaateqarfiulinngilaq. 2015-imi isumaqatigiissuteqartoqarnerani tamanna nunanit pisussaaffigineqaraluarpoq.
Naalakkersuisut Múte B. Egede siuttoralugu Parisimi isumaqatigiissummut peqataalerniarput. Assi © : Malik Brøns / KNR
Allattoq Anders Dall
novembarip 01-at 2021 16:15

Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummut ilaalissaaq.

Tamanna Naalakkersuisut siulittaasuata, Múte B. Egedep Naalagaaffiit Peqatigiit Glasgowimi ataatsimeersuarnerani immiussillutik assiliisut saanni erseqqissaatigaa.

- Kalaallit Nunaanni 56.000-it sinnilaarlugit innuttaasoqartumi CO2-mik aniatitsineq annikitsuinnaavoq, akisussaaffimmilli tigusiniarpugut. Nukissiuutinut ataavartunut tunngatillugu suliniuteqarnermi ilisimaneqarusuppugut, nunattalu aqqa naammassiniassavarput, Múte B. Egede oqarpoq, nunattalu tuluttut danskisullu aqqa nuna qorsuusoq innersuussutigalugu.

- Taamaammat kalaallit naalakkersuisui tassung tunngatillugu arlalinnik suliniuteqarpoq, uangalu siullertut nuannaarutigalugu oqaatigissavara Parisimut isumaqatigiissummut ilanngunniarluta naalakkersuisuni sapaatip akunnerata siuliani aalajangerneqarmat.

Isumaqatigiissut silap pissusianut tunngatillugu pituttorsimasumik piumasaqaatitaqaraluartoq

Parisimi isumaqatigiissut 2015-imi isumaqatigiissutigineqarpoq.

Nunat 196-it taamani isumaqatigiissuteqaqataapput, taamaalillutillu nunaminni CO2-mik aniatitsinikinnerulerulernissamut pilersaarumminnik saqqummiinissamut pisussaaffeqalerlutik.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisut Parisimi isumaqatigiissut pillugu akunnattoortut

Nunarpulli Parisimi isumaqatigiissummut ilanngunnikkut CO2-mik aniatitsinnginnerulertariaqanngilaq.

Tamanna nunattalu isumaqatigiissummi ilaalernissaanut qulaajaanermi nutaamik takutinneqarpoq. Tamanna Naalakkersuisut tusagassiuutinut ullumi siusinnerusukkut saqqummiussinerminni nalunaarutigaat.

Taamaattorli silap pissusiata allanngoriartora pillugu isumaginninnissamut minnerunngitsumillu CO2-mik aniatitsineq pillugu politikkikkut iliuuseqartoqarnissaa pisariaqartinneqarpoq. Nunarsuarmi suliffissuaqarnermit pingaartumik aniatitsisoqarnerusartoq, Múte B. Egede isumaqarpoq.

- Isertuussamik avitseqatigissavassi. Nunarsuatsinni suliffissuaqarnermi pisut tassaniiginnarneq ajorput, Issittumulli angalasarlutik. Issittumilu pisut Issittummiiginnarneq ajorput, Múte B. Egede oqarpoq.

- Kalaallit Nunaata 80 procentia Sermersuarmit qallersimavoq. Kissakkiartortitsisartunillu aniatitsisoqaannarneratigut qeqertarput aakkiartorpoq. Sermersuup aakkiartornera kingunerluuteqarpoq, tamannalu pissutigalugu nunarsuarmi sumiiffinni allani imaq qaffakkiartorluni, Múte B. Egede nunatta nukissiuutinik ataavartunik atuinerulernissamut pilersaarutaanik saqqummiinermini oqarpoq.

Inatsisartunit pisortatigoortumik akuerineqassasoq

Nunarput Parisimi isumaqatigiissummut pisortatigoortumik ilanngunnissaa Inatsisartunit suliarineqaqqaarlunilu akuerineqassaaq.

Múte B. Egedep ullumi nalunaarutigaa pillugu KNR-imit apersorniarsaraarput.

Politikerit, peqatigiiffiit naalakkersuisunut atassuteqanngitsut inuussutissarsiortullu Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusia pillugu 26-ssaanik novembarip ulluisa aqqaneq-aappaata tungaanut ataatsimeersuarnerani peqataapput.