Aalisarnermut inatsit upernaakkut ataatsimiinnerup ulluani siullermi tamanit oqallisigineqartoq

Partiit tamarmik politikkikkut suliaqarnissamut tallimanngornermi piareerput. Amerlasuullu iluatungiliuttut akuerisinnaanngisaat, tassa aalisarneq pillugu inatsit pingaarnertut sammivaat.
Politikerit upernaakkut ataatsimiinnerit ulluisa aallartinneranni tallimanngornermi katersuupput. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen
apriilip 06-at 2024 10:44

Nuummi upernaarpalaarluni qilammi tungutsorissumi seqinnarippoq. Allaat ippernaq Inatsisartut ataatsimiittarfianni upernaakkut ataatsimiinnerit ulluani siullermi angalaarpoq.

Silaannarli eqqissisimavinngilaq. Politikerit sulileqqissimasut siunnersuuterpassuarnillu ataatsimiinnerit maajip ulluisa 28-ani naammassinissaata tungaanut oqaluuserinninnissamut piareersimasut ersarippoq.

KNR Inatsisartuni najuuppoq, partiillu siuttui ataatsimiinnerit qanoq ingerlanissaannut naatsorsuuteqarnerannik tusarniaaffigai.

Aalisarnerlu pillugu inatsit oqaluuserineqartuartoq politikkikkut suliaqarnermi annertusussaq eqqaaneqaqattaarpoq. Illuatungiliuttuni siunnersuut akuerineqassanersoq ilaatigut qularutigineqarpoq.

Demokraatit siulittaasuata, Jens Frederik Nielsenip aalisarnermut inatsit maannakkutut itsillugu akuerineqassanngissoraa. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen

Demokraatit siulittaasuat, Jens Frederik Nielsen

Ataatsimiinnissamut naatsorsuutisi suuppat?

- Oqallinnerit pitsaasut pingaarutillillu Inatsisartuni ingerlanneqassasut naatsorsuutigaara, taavalu inuiaqatigiinnut annertuumik sunniuteqarsinnaasut upernaakkut maannakkut ataatsimiinnitsinni aalajangiiffigissagigut.

Angusaqarluarnissaa naatsorsuutigaasiuk?

- Inuiaqatigiinni pitsaanerpaamik angusaqartoqassasoq uagut sulissutigissavarput. Aamma neriuutigaarput, taama ingerlasoqassasoq. Oqallinnerit pingaarutillit innuttaasunut sunniuteqartussaasut arlallit eqqartortussaavagut, taannalu innuttaasunut ajunngitsumik suliarineqarumaartoq neriuppugut.

Oqaluuserisassat suut eqqarsaatigaagit?

- Aalisarnermut inatsisissaq sutigut tamatigut attuisuusussaavoq. Aamma oqallinnerni inuiaqatigiinni sanillersuunneqarsinnaarpasinngitsumik sunniuteqarnerpaasussaq pingaarutilik taanna eqqartortussaavarput.

Aalisarnermut inatsisissatut siunnersuummut qanoq isumaqarpisi?

- Siunnersuut ima isikkoqartillugu akuerisinnaanngilarput. Aalisarnermut inatsisissaq tassaasariaqartoq innuttaasunut, aalisartunut inuiaqatigiinnullu tamanut pitsaanerpaamik iluaqutaasussamillu sinaakkusiisoq.

- Aalisarnermut inatsisissaq isumaginninnermut politikkitut atorneqarsinnaanngilaq, taamaammat niuerpalaartumik aalisartut ineriartornissaannik periarfissiisumik suliaqartariaqarpugut.

Atassutip siulittaasuata, Aqqalu jermiassenip aalisarnermut inatsit maannakkutut itsillugu akuerineqarnissaa ilimaginngilaa. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen

Atassutip siulittaasua, Aqqalu Jeremiassen

Suliat naammassilluarneqarnissaannut qanoq isumalluartigivit?

- Apeqqutaavoq suleqatigiinnissaq qanoq ingerlajumaassanersoq.

- Naapeqatigiinniassanersugut imaluunniit arlaatigut isumaqatigiinngiffeqassanersugut. Isumaqatigiittorsuulluta pigutta piffissaq eqqorlugu naammassiumaarpugut. Allatut pisoqassappat, Naalakkersuisoqatigiit iluminni niaqorluutigiumaarpaat.

Aalisarneq pillugu inatsit

Aalisarneq pillugu inatsisissaq ukiuni 20-ni utaqqineqarsimavoq.

Inatsit maanna atuuttoq 1996-imeersuuvoq. Taamanili inatsimmut ilassutinik allannguutinillu arlalissuarnik inatsisartut aalajangiisarput. 

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuaq aalisarneq pillugu inatsip qanoq imaqarnissaanut inassuteqaatinik arlalinnik 2021-mi saqqummiivoq.

Aalisarnermut naalakkersuisoqarfimmi atorfillit inatsisissamik saqqummeeqqammerput. Tusarniaassutigineqarnera pingasunngornermut januaarip 24-anut killeqarpoq.

Nunaqarfinni illoqarfinnilu politikerit aalisartullu, inatsisissap oqaasertaasa tusarniaassutigineqarnerata sapaatit akunnerinik arfineq-pingasuinnarnik sivisussusilerneqarsimanera puffaqqassutigaat.

Kim Kielsenip aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut marsimi tunniuppaa.

Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerminni aalisarnermut inatsit oqaluuserissavaat.

Uani ataatsimiinnermi oqaluuserisassat sorliit pingaarnersaasutut isigaasiuk?

- Nammineq siunnersuutigut taasinnaagaluarpagut, kisianni unneqqarillunga oqassaguma, aalisarnermut inatsit taannaagunarpoq ataatsimiinnissap qitiatut taaneqarsinnaajunnarsisoq.

Taanna pillugu qanoq isumaqarpisi?

- Naalakkersuisut naapigiarusussanersoq imaluunniit aalajangiusimaannaavinniarneraat apeqqutaajumaarpoq. Aalajangiusimaannaavissaguniuk naamik pitsaasumik inerneqarunnanngilaq, taamatut ilusaatut iluseqartillugu.

Naleqqap siulittaasuata, Pele Brobergip aalisarnermut inatsimmut qanoq isumaqarnini oqaluuserinnilernissamut isertuuppaa. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen

Naleqqap siulittaasua, Pele Broberg

Ataatsimiinnissamut qanoq naatsorsuuteqarpisi?

- Pisarnermisut takusinnaavarput, qanilliartornerani immaqa iluareqqusaarutit saquummiuttaqattaalerneqartut. Ajoraluartumik siumut isigisumik suli takusaqanngilagut, taamaammat Naalakkersuisunut naalakkersuisoqatigiinnullu naatsorsuutigut annikittuararsuupput.

Partiit minnerit orniginarnerulertut qanoq malugaasiuk?

- Partiinit anginernit sammineqarnerput, oqaasertalersuisarnerit sakkortusiartorpasittarput, qinersisitik annaajartorlugit misigigaangamik. Uagut taanna piliarinngikkipput erseqqissaassutigissavarput. Partiit anginerit assersuutigalugu namminneq politikkiliaminni.

- Aalisarnermut inatsit qiviaraanni, qinersisartutik namminneq ajattortarpaat, taamammallu uagut ersarinnerunerput taavalu siunnerfigut aalajaatsut immaqa qinersisartunik qammaanerorusuupput.

Aalisarnermut inatsit pillugu qanoq isumaqarpisi?

- Sineriammi malinnaasut arlaqarput, tassunga pissangallutik malinnaassamaartut. Siusinnerusukkut eqqartugarput, tassa inuerusaaniarneq, sineriammi, taavalu aalisartukillisaaniarneq, nunatsinnilu aningaasat kaaviaartinneqarniannginnerat siunnerfigineqarnerat, - Naalakkersuisut isornartorsiornaveersaaratsigit sulisinniarsarigaluaratsigit - takuinnarparput partiit anginerit politikkiat tassaniippoq. Taamaammat isumarput, inersuarmi annikkumaarparput.

Siumut siulittaasuata, Erik jensenip partiit tamarmik aalisarnermut inatsimmut isumaqataalernissaat neriuutigaa, naak kikkut tamarmik naammagisimaartinneqarsinnaanngikkaluartut. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen

Siumup siulittaasua aamma aningaasaqarnermut akileraartarnermullu naalakkersuisoq, Erik Jensen

Silaannaq qanoq ippa?

- Soorunami assut qiimalluta nuannaarluta Inatsisartut aallartippagut, aammalu inatsisissatut siunnersuutit pingaarutillit assigiinngitsorpassuit samminissaannut piareersarluarsimalluta massakkut upernaaq manna ataatsimiinnissarput naatsorsuutigaarput.

Naalakkersuisut ataatsimiinnissamut qanoq naatsorsuuteqarpat?

- Soorunami Naalakkersuisuninngaanniit pissanngatigaarput, Inatsisartut qanoq aalajangersuiumaarnissaat. Kisianni isumaqarpunga, suleqatigiikkusussuseq annertooq pigineqartoq Naalakkersuisoqatigiit akunneranni, taannalu aamma pitsaasumik ajunngitsumillu atorluarneqarnissaa neriuutigivara, inerneqarfiulluarumaartorlu.

- Aamma nalunngilarput, ikinnerussuteqartut illuatungiliuttulluunniit arlaatigut sakkortuumik ersarissumilluunniit oqariartuuteqarsinnaanissaat aamma sillimaffigaarput.

Aalisarnermut inatsimmut taaseqataanianngitsunik nalunaartoqareerpoq. Aalisarnermut inatsisissap ataatsimiinnermi matumani naammassineqarnissaanut qanoq ilissi naatsorsuuteqarpisi?

- Isumaqarpunga, susassaqartut assigiinngitsut oqariartuutaat soorunami naalaarlugit aalisarnermut inatsisissaq naammassiniarneqassasoq. Kikkut tamarmik naammagisinnaasaannik naammassinnittoqarnavianngilaq. Kisianni aalajangiisoqartariaqarpoq, alloriaqqittoqartariaqarpoq, aammalu aalajangigassat annertuut imaannaanngitsut aalajangiiffigineqartussaapput.

- Ersisaarineq, eqqunngitsullu aallaavigalugit sunniiniarnerilluunniit sakkortoorujussuit mianerisassaasutut isumaqarfigaakka. Taamaattumik paasissutissat eqqortut aammalu aalajangernissamut toqqammavissat pitsaasut qulakkeernissaat uani Inatsisartuni sammissallugu pingaartupilussuuvoq.

Naalakkersuisut siulittaasuata, Múte B. Egedep aalisarnermut inatsit upernaakkut ataatsimiinnermi siunnersuutini pingaarnerpaasoraa. Assi © : KNR

Inuit Ataqatigiit siulittaasuat aamma Naalakkersuisut siulittaasuat, Múte B. Egede

Naalakkersuisut siulittaasuata, Múte B. Egedep upernaakkut ataatsimiinnissat aamma pissangagai.

- Aappaagu qinersiumaarpugut kisianni isumaqarpunga upernaaq manna ataatsimiinneq politikkikut inissisimaffiit sumiinnerinik takutitsiumaartoq. Qilanaaraara aamma Naalakkersuisut piareersimapput aamma aalajangersimasunik pingaarutilinnik siunnersuutinik qaqitassaqaratta, taanna KNR-imut oqarpoq.

Soorunamilu aalisarnermut inatsit naalakkersuisoqatigiinni pingaartinneqarluinnartoq.

- Tamani pingaarnerpaajullunilu qitiusussaq tassaavoq aalisarnermut inatsisissaq. Kisianni siunnersuuterpassuit allat aamma sammisassaapput, soorunami aamma Inatsisartunut ilaasortat qaqitassaat qilanaarnarput.

Inatsisartunut ukiup ataatseq missaa qaangiuppat qinerneqartussaavoq.