Tuttuutilik Kuannersuit pillugit: Aatsitassarsiortoqalissappat unissaagut

Hans Janussenip Kuannersuarni aatsitassarsiortoqalissagaluarpat Narsap eqqaani tuttuutini 400-t toqorarniarpai.
- Allamut nuuinnarneqarsinnaanngillat, Kuannersuit ammassappat allatut ajornartumik nunguinartariaqassuagut, uggornaraluaqaaq, Hans Janussen KNR-imut taama oqarpoq. Assi © : KNR / Malik Brøns
februaarip 14-at 2021 10:47

Narsamiit kilometerinik qulinik ungasitsigisumi qeqertami Tuttutuumi tuttorpassuaqarpoq.

Taakku Hans Janussenip taassumalu ilaqutaasa tuttuutigaat.

Taassuma suliniut assortuussutaasoq aallartissappat aatami ataatamilu aamma uumasuuteqarfiginikuusaat kingornussani oqaluttuaannanngussasoq naatsorsuutigaa.

Kuannersuarni aatsitassarsiulersaarneq pillugu paasissutissat:

 

  • Kuannersuit Narsap kilometerinik 7,5-inik ungasitsigisumi avannarpasissortaaniippoq.
  • Aatsitassarsiorfik asimi 700 meterinik qutsitsigisumiipppoq.
  • Greenland Mineralsip aatsitassarsiorfk ukiuni 37-ni piiaaffiginiarpaa.
  • Aatsitassarsiorfiup piiaaffigineqarnerani nunaqavissunik 328-nik suliffissaqartitsisoqarsinnaassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
  • Aatsitassarsiorfik qaqutigoortunik ilaatigut uranimik thoriumimillu saffiugassaqarpoq.
  • Aatsitassarsiorfik saffiugassiassamik ukiumut millionit tonsit pingasut missaannik piiaaffiusassaaq.
  • Ukiuni 37-ni aatsitassarsiornermit sinnikut 111 millionit tonsiussapput qaarsorlu (qaarsumit piiarneqartumit sinnikut ) 111 millionit tonsiussalluni.

Tusarfiit: Pinngortitaleriffik aamma Nationalt Center for Miljø og Energi, IPN-iliaq.

Tuttuutilik, aalisartoq piniartorlu Hans Janussen, 400-it missaanni tuttuuteqarpoq. Taakkunannga 250-it missaanniittut Neqi A/S-imut siorna toqorartippai. Ilaquttanilu inuussutigilluartaritsik oqarpoq. Taamaattoq Kuannersuarni suliniut piviusunngussappat Narsap akiani Tuttutuumi tuttuuteqaannarsinnaanissani takorloorsinnaanngilaa.

AAMMA ATUARUK Narsami toqoraaviup aatsitassarsiortoqalernissaa pissutigalugu atuisoqarunnaarnissaa ernumassutigigaa

- Allamut nuuinnarneqarsinnaanngillat, Kuannersuit ammassappat allatut ajornartumik nunguinartariaqassuagut, uggornaraluaqaaq, Hans Janussen KNR-imut taama oqarpoq.

Narsap iluaniit kilometerit qulit inorlugit angallammik silammut ingerlangaanni Hans Janussenip tuttuuteqarfia tikitassaavoq. Aatsitassarsiortoqalissappallu pujoralaat Tuttutuumut anguttarnissaat qularinngilluinnaramiuk ernummatigaa.

- Maannakkut ullorparujussuarni niggerpugut, taavalu Kuannersuarninngaanniit anorip sammivia allamut samminngilaq, tassa uagut tuttuuteqarfitsinnut. Pinngitsuuinnata siullerpaat ilagalugit uagut sunningaasussaavugut, Hans Janussen oqarpoq.

Nuunnianngitsoq

Immaqa eqqarsartoqarsinnaavoq aatsitassarsiortoqalissagaluarpat Tuttutuumi tuttuutillip tuttuutini sumiiffimmut allamut nuuginnarsinnaassagai. Tamannali tuttuutilimmit periarfissatut isigineqanngilaq.

- Kalaallit Nunaata sineriaani allamik qeqertamik periarfissaqanngilagut Tuttutuutulli angitigisumik pitsaatigisumillu, Hans Janussen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK KNAPK Narsaq Kuannersuit pillugit: Aalisartut tamarmik akerliupput

Taanna aatsitasssarsiortoqalissagaluarpat taarsiivigineqassanerluni soqutiginnginneqassanerluniluunniit nalornivoq, aamma Greenlans Mineralsimit saaffigineqarsimanngisaannarpoq.

Hans Janussen tuttuutilinni perorpoq.

Taassuma meeqqat atuarfiat naammassigamiuk Norgemi saamini ilaqutaariinni tuttuuteqarmik ukiuni marlunni ilinniarpoq.