Piffissami nutaanerusumi spiralilersuinermi eqqugaasut taarsiiffigineqarnissamik qinnuteqarsinnaanngungajalertut

Arnat 1991-ip tungaanut arnat spiralerneqarsimasut taarsiiffigineqassanerlutik imalluunniit taarsiiffigineqassannginnerlutik erseqqissaavigineqarnissaminnut utaqqisariaqarnerannut, suliani nutaanerusuni eqqugaasunut allatorluinnaq ippoq.
Siumumi aamma Inuit Ataqatigiinni Naalakkersuisuusimasut 4,5 millionikoruuninik immikkoortitsinissamut siorna isumaqatigiissuteqarput, 1992-ip kingorna spiralilerneqarsimasunut taarsiissutissanut atugassaallutik – ukioq taanna peqqinnissaqarfik nunatsinnit akisussaaffigineqalerneraniit.
Eqqugaasullu qaammatip ataatsip missaa qaangiuppat taarsiiffigineqarnissamut qinnuteqarsinnaanngussapput.
Tamanna nittartakkakkut sullissivik.gl aqqutigalugu qinnutigineqarsinnaassasoq, Inuussutissanut, Aatsitassanut, Nukissiuutinut, Inatsiseqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja Nathanielsen (IA) oqarpoq.

- Eqqartuussissuserisut suliffeqarfiat peqatigalugu isumaqatigiissusioqqammerpugut. Naalakkersuisut naliliisassanngillat. Suleqatigiinnik inatsisilerinermut tunngasunik aamma peqqinnissamik sulialinnik immikkut ilisimasalinnik, suliamullu tunngatillugu allat atorfissaqartinneqarsinnaasut ilanngullugit peqarnissaa isumagissavarput, taanna oqarpoq nangillunilu:
- Kiisami ingerlariaqissinnaanngorpugut, tamatumalu saqqummiunnissaanut qilanaarpunga, taanna oqarpoq.
Taarsiiffigineqarnissamut qinnuteqarfissaq ukiup aallartinnerani piareertussaanikuugaluarpoq, Inatsisartunulli qinersisoqarnerata suliaq unikaallatsippaa.
- Nutaanittaaq Naalakkersuisoqalertussaammat suliaq kinguarsarneqarpoq, qaammatilli ataatsip iluani qinnuteqarfissaq piareerneqassaaq, Naaja Nathanielsen oqarpoq.
Paasissutissat qanoq, sumi kinalu taarsiiffigineqarnissaq pillugu qinnuteqarsinnanersut paasissutissiissutigineruneqarumaarput.
- Soorunami tamanna pitinnagu peqqissaarussamik paasissutissanik suliaqassaagut, qanoq sumilu qinnuteqartoqarsinnaaneranik nassuiaalluta, taanna oqarpoq.