Nunanut allanut politikkikkut periusissiaq oqallisigerusukkaa - sakkussakillisaanisssaq piviusorsiunngilaq

Nunanut allanut sillimaniarnermullu ataatsimiititaliap siulittaasuata USA-mit ulorianartorsiortitaanaveersaatitut sakkutooqarnikkut piginnaanngorsarneq pisariaqartutut isigalugu periusissiaq 2024-imeersoq nutarterusuppaa.
Kalaallit Nunaat pissutsinut toqqissisimanartunut inisseqqissinnaassasoq, Pipaluk Lyngep (IA) neriuutigaa. Kisianni USAp isumannaallisaaneq tunngavigalugu sakkutuulersorluni tiguaaniarluni ulorianartorsiortitsiginnarpat, Danmark aamma Kalaallit Nunaat sakkutuulersornermut annertunerusumik piareersartariaqarput. Assi © : KNR/Morten Heilmann
Allattoq Markus Valentin
juunip 30-at 2025 07:30
Nutserisoq Erninnguaq Reimer

Kalaallit Nunaata sakkussakillisaanermik tunngaveqarneq qimattariaqarpaa, sakkutooqarnikkullu periarfissanik nukittorsaalluni – minnerpaamik piffissami sivikitsuinnarmi. 

Taama isumaqarpoq Nunanut allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliap siulittaasua, Pipaluk Lynge (IA), taassuma aamma periusissiap 2024-miit atuutilersup nutarterneqarnissaa kissaatigaa.

Naleraqmi siulittaasup Pele Brobergip sakkutuulersorneup Ruslandimut ajorsitsaarutaasinnaasutut isigalugu isornartorsiuinerata kingorna tamanna nalunaarutigineqarpoq. 


- Nappaassuartut imaluunniit koleratut ippoq. Trumpi USA-lu iligereerpavut, amerikkamiut illersornissamik pisariaqartitsinertik pissutigalugu nunatsinnik tiguaaniannginnissaanut naammagisimaarinninnera aamma qulakkeertariaqarparput, Pipaluk Lynge KNR-mut oqarpoq.

Nunanut allanut politikki nutaaq

Naalakkersuisut nunanut allanut politikkimut periusissiaat 2024-mit 2033-mut atuutissaaq. Allagaatini daskisut allassimasuni “Sakkussakillisaaneq -Lavspænding”  quligiluariarluni eqqaaneqarpoq, “eqqissineq - fred” 26-eriarluni taaneqarpoq – kiisalu Kalaallit Nunaanni sakkutuulersuinissamik kissaateqartoqannginnera naqissuserneqarpoq.

Taamaattorli tamanna tatineqalerpoq.

Nunanut allanut politikkimut periusissiaq, sakkutuulersorneq aammalu sillimaniarnermut politikkimut tunngatillugu Vivian Motzfeldt (S), nunanut allanut naalakkersuisoq, KNR-imit saaffigineqarpoq – sulili akissuteqanngilaq. Assi © : KNR

Naak ukiup ataatsip matuma siorna periusissatut pilersaarut atuutileraluartoq, nunarsuarmi pissutsinut nutaanut naleqqussarneqartariaqartoq, Pipaluk Lyngep kissaatigaa.

– Nunarsuarmi pissutsit allanngornerat aamma siunissami pissutsit nalorninarnerat pissutigalugit, periusissiaq ukiut ataatsip matuma siorna akuersissutaagaluartoq, tulluussaqqinneqartariaqarsoraara, Pipaluk Lynge oqarpoq.

USA-p Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliami siulittaasuata, nunarsuarmi pissutsit allanngorsimanerannut immikkut taakkartuivoq.

USA suleqatigigipput Ruslandillu siunissami aarlerinartorsiortitsisinnaanera pillugu Issittumi Sakkutooqarfiup pisortaata oqariartuutaa isumaqatigigaluarlugu, Pipaluk Lyngep oqaatigaa Malcolm Nanceip – siusinnerusukkut isertortumik paasiniaasartuusimasup – KNR-imit apersorneqarnermini oqaaseqarnera sunniuteqarsimasoq.

-Amerikamiut sakkutuui amerlanngitsut nunatsinnik tiguaaniarnermi atorneqassasut Nancemit paasivarput, taamaattumik pissutsinut piviusunut tulluussartariaqarlerpugut.

Sakkussakillisaaneq massakuumuugallartoq unitsilli

Ilulissani isumaqatigiissut sakkussakillisaanissamullu kissaateqarneq atuukkunnaarsimasutut oqaatigineqarsinnaanersoq, sapaatip akunnerata siuliani KNR-ip ministeriuneq Mette Frederiksen aperaa. Tamatumunnga atatillugu ilaatigut ima akivoq:

– Sakkussakillisaaneq pillugu siusinnerusukkut anguniagaqarneq paasisinnaavara. Kisianni ullumikkut sorsunnissamut aarlerinaatit annertusiartortut kialuunnit takusinnaavaa. Nunarsuarmi eqqissisimajunnaarsumi – aarlerinartumilu – inuuvugut. Taamaattumik sakkutuulersuineq annertusiartuinnarpoq, ministeriuneq oqarpoq.

 

Mette Frederiksenip Frankrigimi præsidenti Emmanuel Macron peqatigalugu Nuummiinnermini, sakkutuulersuineq kunngeqarfiup illersorneqarnissaa pillugu pisariaqarluinnartoq, ministeriuneq  KNR-imut oqarpoq. Assi © : KNR / Markus Valentin

Sakkussakillisaaneq pillugu isummerneq Pipaluk Lyngep tapersersorpaa. Eqqissineq Kalaallit Nunaanni suli kissaatigineqarpoq, kisianni sakkussakillisaaneq piviusunngortinneqarsinnaajunnaartoq, taanna isumaqarpoq.

– Maannakkut piviusunngortinneqarsinnaanngilaq. Aqqartartunit umiarsuarnillu sineriatsinni nakkutilliisoqarnissaq pisariaqarpoq. Taamaattumik sakkutuulersuinerput pingaaruteqartuuvoq. Ullulli ilaanni sakkussakillisaanermut uteqqinnissarput neriuutigaara.

Pipaluk Lyngep eqqaavaa Donald Trumpip sapaatip akunnerata siuliani oqaatigisaa, tassani oqaatigineqarmat Kalaallit Nunaat sakkutuulersorluni tiguneqarsinnaaneranut periarfissaq itigartinneqanngitsoq.

Amerikamiut Kalaallit Nunaannik sakkutuulersornikkut tiguaasinnaanissaminnik ulorianartorsiortitsippata, sakkussakillisaaneq pillugu eqqarsaatit utaqqiisaagallartumik qimanneqartariaqartut,  Pipaluk Lyngep taamanna naqissuserpaa. 

– Trumpip sakkutuulersorluni nunatsinnik tiguaaniarnissaa pinngitsoortinneqassasoq neriuutigaara. Nunarsuaq nalorninartorujussuuvoq. Taamaattumik kikkut sineriatsinni ingerlaarnersut ilisimagutsigu, aatsaat qanoq iliussanerluta paasisinnaavarput. Kisianni nunat allat ilisimassavaat nunanut allanut akeqqersimaartuunngitsugut.

Qanoq innuttaasunik peqataatitsilluni sakkutuulersornissamut pilersaarutit ingerlateqqinneqarsinnaapput, taamaasilluni nunatta nammineq aalajangiisarnissaa qulakkeerneqarluni, taama iliornikkut USA Danmarkilu maliinnarneqaratik?

– Tamanna aallartinneqareerpoq. Vivian Motzfeldtip (S) Danmarkip illersornissamut ministerianik Troels Lund Poulsenimik oqaloqateqartuarpoq. Naalakkersuisut tapersersuinerat naatsorsuutigaakka. Maannakkulli innuttaasunut saqqummiunneqarnissaa amigaataavoq –  suli inuiaqatigiittut eqqissisimasuusugut saqqummiunneqartariaqarpoq, kisianni aamma taamatut pissutsit allanngornerat pissutigalugu nakkutilliinerup sakkutuulersornerullu annertusarnissaa pisariaqalersimasoq.

Nunanut allanut politikkimut periusissiaq, sakkutuulersorneq aammalu sillimaniarnermut politikkimut tunngatillugu Vivian Motzfeldt (S), nunanut allanut naalakkersuisoq, KNR-imit saaffigineqarpoq – sulili akissuteqanngilaq.