Illersornissaq pillugu immikkut ilisimasalik: Sakkussiorneq siunissami pisussanut ilimasaarutaasoq - annilaangassutissaqanngilarli

Nunatsinni piffissami matumani sakkutooqarnerulernera amerikamiunut takussutissaavoq. Nunatsinnili inuiaat, siunissami silatiminni sorsuuttoqarnissaa annilaangassutigissanngikkaat, immikkut ilisimasalik naliliivoq.
Illersornissaqarfik sakkutuunik, qulimiguulinnik, sakkutuut umiarsuaannik timmisartunillu sorsuutinik amerlanerusunik Kalaallit Nunaannut nassiussipput, taakkulu tamarmik sungiusartinneqassapput. Sakkussiornerlumi USA-mut takussutissiinerusoq, Illersornissamut Ilisimatusarfimmeersoq Jon Rahbek-Clemmensen naliliivoq. Assi © : KNR / Markus Valentin
juunip 22-at 2025 10:06

Illersornissaqarfiup nunatsinni suliarisai piffissami matumani sakkutooqarnermut tunngasuunngillat.

Piffinni sorsuttoqanngiffiani nunamik oqartussaassuseqarfiginninnermik nakkutilliinermillu – suliassanik allanik soorlu SAR-imik suliaqarneq aamma oqartussanut inunnullu ikiuineq pingaarnertut ukkatarineruaat.

Nunarsuarmi piffissami matumani eqqissiviilliortoqarpoq. Danskit illersornissaqarfiata massakkut sakkussiornera, nunatsinni Illersornissaqarfimik suliaqarnermut suleriutsinullu allannguerataannaavoq.

Illersornissamut ilisimatusarfimmi Issittumi sillimaniarnermut immikkoortortaqarfiani lektori Jon Rahbek-Clemmensen taama naliliivoq:

- Suliassarpassuit ullutsinni suliarineqartartut ingerlatiinnarneqassapput, kisianni suli allanik suliassaqalerumaartuttaaq isumaqarpunga. Assersuutigalugu USA Kalaallit Nunaanni sakkutuuliinerorusussappat, taanna erseqqissaavoq.

Umiarsuit alapernaarsuutit nunatsinni suliassaat

  • Issittumi Sakkutooqarfik 2012-imiilli piuvoq Nuummilu qullersaqarfeqarluni. 
  • Tassannga pingaartumik Savalimmiut nunartalu imartaanni nakkutilliinerit sumiiffimmilu oqartussaaffiginninnermik takutitsinerit aqunneqarput. 
  • Umiarsuit alapernaarsuutit Thetis-it sisamat ukioq kaajallallugu nakkutilliisarput: Thetis, Triton, Hvidbjørnen aamma Vædderen. 
  • Umiarsuit sisamat taakku 1989-imit 1992-imut sananeqarput. 
  • Sakkutooqarnermut tunngasunut suliassat saniatigut, nakkutilliinerup nunamillu oqartussaassuseqarfiginninnermik takutitsinerup saniatigut umiarsuit aamma allarpassuarnik suliassaqarput. 
  • Ilaatigut imaani annaassiniartarnermik, sikusiornermik, aalisarnermik nakkutilliinermik, uuliamit mingutsitsinermik akiuinermik, politiinik oqartussaasunillu allanik tapersersuinermik immamillu misissuinermik suliassat.

- Taamaammat sakkutooqarnerulerneranut tunngatillugu assingusunik tapersersuillutik Illersornissaqarfik suliaqarnerulertoqarsinnaavoq, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

- Aamma imaassinnaasoq Kalaallit Nunaata kujataata kangisissuaniit kujammut Tuluit Nunaata tungaanut imaani aqqartartunik ujaasinermut danskit illersornissaqarfia peqataanerusussanngussasoq. Taanna Greenland, Iceland, UK gap-imik (GIUK gap, aaqq.) ateqarpoq. 

Annilaangaqinasi

Nunatsinni Issittumilu illersorneqarneq maannakkutut ittuusinnaavoq. 

Illersornissaqarfik qaammat una nalinginnaasumiit takussaanerujussuuvoq – Kangerlussuarmi, Nuummi, Sisimiuni sumiiffinnilu allani sakkutuut amerlasuut sungiusarput.

- Illersornissaqarfiup Kalaallit Nunaanni malunnaateqarnerulernissaa naatsorsuutigineqarsinnaavoq, soorlu nunarsuarmi nunani killerni Illersornissaqarfiup iliuuserisaatut, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

Kisianni Nuummi KNR-ip oqaloqatiginikuusaasa ilaannut qulimiguut, sakkutuut timmisartui sakkutuullu amerlineri eqqissisimananngilaarsinnaasutut misiginarsinnaagaluartut – nunarsuarmilu pissutsit isornartut tusagassiuutitigut ukkatarineqangaatsiaraluartut - annilaanganissamut pissutissaqanngitsoq, Jon Rahbek-Clemmensen isumaqarpoq.

- Sakkutooqarnikkut isigissagaanni Kalaallit Nunaat pingaarutilerujussuartut inissisimavoq. Kisianni Issittumi pissanganartorsiorniviit Norgep Beringstrædillu eqqaani Ruslandip Issittortaataniippoq, taanna erseqqissaavoq nangillunilu: 

- Taamaattumik Kalaallit Nunaanniikkaanni ernummatissaqanngitsoq isumaqarpunga.

Aamma naak piffissami aggersumi nunatsinni sakkutooqarneruleriartornissaata takorloorneqarsinnaagaluartoq, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

- Imaanngitsoq, Kalaallit Nunaannut sioorasaarinermik maanna aarlerinartoqartoq.

Perisissiap annerusup ilaa

Illersornissaqarfimmi aamma nunatsinni suliassani qanorpiaq allanngortoqarumaarnera – taakkulu innuttaasunit qanoq malugineqarumaarnerat – siulittoruminaappoq. Illersornissamilli suliaqarnermi annertuumik maanna pisoqartoqartoq oqaatigiinnarneqarsinnaavoq.

Qammammi matumani sakkussiornerup saniatigut Illersornissaq pillugu isumaqatigiissutip aappaa piariingajalerpoq. Issittumi – Kalaallit Nunaat ilanngullugu illersornissamut isumannaannissamullu pitsanngorsaataasussanut aningaasaliingaatsiartoqarnissaa nutaanillu suliniuteqartoqarnissaa takussutissaqangaatsiartoq, KNR-ip siusinnerusukkut allaaserinikuuaa.

Jon Rahbek-Clemmensenip oqarnera naapertorlugu taakku tamarmik Kalaallit Nunaanniinnermut, Issittumiinnermut aamma sakkutooqarnikkut najuttooqartoqarneranut amerikamiunut takussutissiipput.

<em>Jon Rahbek-Clemmensen Illersornissamut ilisimatusarfimmi Issittumi sillimanianermut immikkoortortaqarfiani lektoriullunilu aqutsisuuvoq. Taassuma oqarnera naapertorlugu nunarsuarmit pissutsit inisseqqeriarpata Kalaallit Nunaat Issittumi sakkuaaffiunngitsutut kingullertut inisseqqinnissaanut periarfissaqarpoq.</em> Assi © : Forsvarsakademiet


- Donald Trumpip aamma præsidentip tulliata Vancep Kalaallit Nunaanni illersornissamik suliaqarnermi annikippallaamik aningaasaliisoqarsimasoq oqaatiginikuuaat. Tamanna danskit tungaanniit amerikamiunut tunngatillugu pisut pissutigalugit Kalaallit Nunaata siunissaanut periusissiami annerusumi oqaatigineqarsinnaajunnaarsinniarneqartariaqarpoq, taanna oqarpoq.

Pissutsit nalinginnaasunngoqqissappat?

Kisianni – sakkussiorneq nunarsuarmilu pissutsit maannakkutut itsillugit nunatsinni inuit nalinginnaasumut tassa sakkutuut kamii angisuut, fregattit qasertut sakkutuullu qimmisartui takussaanerannik sungiussiinnassappat?

Immaqa qaqugumorsuunngitsoq, Jon Rahbek-Clemmensen eqqoriaavoq.

- Kalaallit Nunaata sakkuaaffiunnginnissaanik isumaqarneq tatineqangaatsiaqqavoq. Kisianni tatineqarneq taanna piviusumik siullermik amerikamiunut tunngavoq, Jon Rahbek-Clemmensen oqarpoq.

Illersornissap aamma danskit sakkutuuisa Issittumiinnerannut oqaluttuap allanngortinnissaa periusissiami maanna iluatsinneqassaguni tamanna Trumpimit USA-miillu tatineqarnermut qasukkaataangaatsiassasoq, Jon Rahbek-Clemmensen naliliivoq.

- USA-p nunatsinni politikkikkut aqutsilernissamik isumassarsiaqarnini unitsiinnassappagu sammisanillu allanik ukkataqarlerluni taava Kalaallit Nunaata siorna decembarip sioqqullugu inissisimaffini uterfigeqqissinnaassagaa takorloorneqarsinnaalluarpoq. Tassa Issittup ilaani suli sakkuaaffiunngitsoq kingulleq, taanna oqarpoq, naggasiillunilu:

- Taamaammat Kalaallit Nunaata sakkuaaffiunnginnissaanik isumaqarneq suli piuneerutivinngitsoq isumaqarpunga.