Naggataatigut inuit 100 appisimaarput, nilliallutik qiallutillu Gazami eqqugaasut pillugit

Gazami inuinnaat toqorarneqarnerisa Kalaallit Nunaannit miserratiginnginneqarnissaat piffissanngorpoq. Nuummi pingasunngormat akerliussutsimik takutitsinermi taanna oqariartuutit pingaarnersaraat.
Pingasunngorneq nalunaaqutaq 15 akerliussutsimik takutitsisut Nuummi ingerlaarput nunarsuarmi allani Gazami sorsunneq pillugu akerliussutsimik takutitsisut ersoqatiginiarlugit. Assi © : Birgitte Kjeldsen
juunip 15-at 2024 10:43
Nutserisoq Per Rosing

Meeqqat toqorarput.

Pappialarsuarmut tuschimik aappalaartumik ”pualasuumik” allatami taama allassimavoq.

Nuummi Gazami sorsunneq akerleralugu akerliussutsimik pingasunngornermi takutitsinermi allagartarsuarni allani oqaatsit assingusut suaarutillu aamma takussaapput.

Aputeqalaartumi inuit 50 missaanni meeqqat qamutaat kaamisarlugit/uniarlugit palæstinamiullu erfalasuannik tigumiartumik siuttoqarlutik Inatsisartut ataatsimiittarfiannut ingerlaarput. Arlallit arpallutik ornigupput ilanngullutillu.

Ataatsimik anguniagaqarput.

Nina Kreutzmann Jørgensen (qeqqani, saarlerpaaq) siorna Gazami meeqqanut katersisitsivoq. Pingasunngormat akerliussutsimik takutitsinermik aaqqissuusseqataavoq. Assi © : Birgitte Kjeldsen

- Nunami pisortarput tassaavoq avammut kinaanitsinnik takutitsisussaq. Tamaattumik uagutsinnut pingaartuuvoq nunami pisortarput isummissasoq  inuinnarnillu toqoraaneq miserratiginagu. Soorunamilu sakkuaakkunnaarnissaq piumasaqaatigalugu.

Nina Kreutzmann Jørgensen akerliussutsimik takutitsinermik aaqqissuusseqataasoq taama oqarpoq.

SULIAQ NAATSUMIK

Oktobarip arfineq-aappaani Hamasip sakkutuui Israelip Gazallu killeqarfiatigut saassussipput, Israelillu oqarnera naapertorlugu inuit 1200-it toqutaapput – taakkkunanngalu amerlanerpaat inuinnaallutik.

Tamatuma saniatigut israelimiut 250-it tigusarineqarput Gazamukaanneqarlutillu. Tigusarineqartunit 100-t missaanniittut suli uumasut nalilerneqarpoq.

Tamatuma kingunerisaanik Islaelimiut Hamasimut ajugaaniarlutik sakkortuumik sakkutuulersornikkut saassussinermik aallartitsipput.

Gazami peqqinnissamut ministereqarfik Hamasimit aqunneqartoq naapertorlugu akiniaalluni saassussisoqarnerani palæstinamiut ikinnerpaamik 35.000-it toqutaapput. Taakkunannga 13.000-init amerlanerusut meeraapput.

Saassussinerit israelimiut palæstinamiullu kikkut nunamik pisinnaatitaanerat pillugu ukiuni qulikkaani aaqqiagiinnginnerisa kinguneraat.

Gazami Danmarkimi Langelanditulli isorartutigisumi inuit 2 millionit missaanniittut najugaqarput. Taakku 40 procentii 15-it ataallugit ukioqarput.

Peqqarniisaarniap Hamasip Gaza 2007-imi aqulerpaa. Israelilli Gazap killeqarfii, Gazap imartaa Gazallu silaannaa aqutaralugu.

Naalagaaffiit Peqatigiit Isumannaallisaaniaqatigiivisa isumaqatigiissut Israelip Hamasillu akornanni sakkuaakkunnaartoqarnissaanik isumaqatigiissummut tapersiisoq juunip qulingani akuersissutigaa.

Hamasip isumaqatigiissut akueraa annikitsortaasa isumaqatigiinniutigilluarnissaat piareersimaffigalugu.

Neriuutigaa akerliussutsimik takutitsinerup politikerit kisiisa angusimassanngikkai.

- Neriuutigaara Gaza angussagaa, aamma neriuutigaara nunarsuarmi sumiluunniit akerliussutsimik takutitseqativut angussagai, takuniassammassuk aamma uagut maani Kalaallit Nunaanni Gazami inuinnarnik toqoraaneq akerlerigipput.

Sorsunneq, akerleriinneq aamma Instagram

Nuummi akerliussutsimik takutitsineq ingerlanneqarpoq nunami maani Gazamik ukkataqaleruttorneq ilutigalugu.

Ingammik tamat attaveqaqatigiittarfiini.

Siorna Gazami sorsunneq aallartimmat arlallit piumasaqarput inuit tusaamasat inuillu attaveqaqatigiittarfinni malitserpassuallit Gazami pisut sunniuteqarnertik atorlugu oqaluuserinninnermik kaammattuissasut.

Isumminngitsullu amerlasuut malitsiminnit nuannaartorinnitsiminnillu alarneqarput.

Assersuutigalugu Amerikami tusagassiuutini attaveqaqatigiittarfinnilu tusaamasaq Kim Kardashian taama pineqarpoq.

Juuni aallartittoq Kalaallit Nunaata sunniiniartartuisa ilaat assigisapajaavanik misigisaqarpoq. Tassa Qupanuk Olsen, sunniiniartaartuusoq instagram-imilu Q’s Greenland-imik ingerlatsisoq, isumasioqatigiinnermut ‘Nas Summit’-imut peqataasoq. Aaqqissuussaq tassaavoq inunnut inuit attaveqaqatigiittarfiinut imassaqartitsisunut naatsorsuussaq.

Qupanuk Olsen, Q's Greenland-imik ingerlatsisuusoq, Instagramimi 286.000-inik malitsilik, 390.000 YouTubemi pisartagaqartulik aamma TikTokimi 464.000-inik.

Isumasioqatigiinneq Israelimi Tel Avivimik ingerlanneqarpoq Qupanuk Olsenilu  Instagramprofilimini pisumit ilanngussivoq.

Taanna oqaaseqarfissartaani annertoqisumik isornartorsiorneqarpoq, nunatsinnilu kulturikkut ilisimaneqarluartut arlallit qisuariarput nammineq ikkussillutik sunniiniartartoq isumaqatiginagu ajattorpaat.

Tusagassiuutinut nalunaarummi Qupanuk Olsen kingunerisaanik isornartorsiuisut akivai, ilaatigut allalluni Gazami pisunut politikikkut isummersimannginnini pakatsissutigineqarsimammat paasisinnaallugu, kisianni “Q’s Greenland tassanngimmat politikikkut isummertarfik, naak ukiuni makkunani politikip qanoq pingaartiginera annikillisanngikkaluarlugu”.

- Nipituumik erseqqissumillu erseqqissarniarpara isumasioqatigiinnermut qaaqusaagama nammineq piumassutsinnik peqataasutut. Angalaninni aattalinnik taaneqartartunik aningaasarsinngilanga, allappoq.

Sorsunnermi pinerluutit

Inuit Inatsisartut tungaannut ingerlasut uterfigigutsigit pissangartorsiorneq, ajorsaarineq sunniiniartartullu oqaljuuserineqanngillat. Isummernerit isertuunneqanngillat:

- Inuit for Palestine. Inuit for Palestine!.

- Free, free Palestine. Free, free Palestine!

Naalagaaffiit Peqatigiit Gazami palæstinamiut meerartaat 2141-t 2023-mi toqutaasimasut uppernarsarpaat. Israelimiut palæstinamiullu meerartaannut pinerluuteqarnerit ilungersunartut 23.000-t nalunaarutigineqarput, uppernarsarneqarnissaalli amigaataasut, Naalagaaffiit Peqatigiit nalunaarusiami allapput. Assi © : Mohammed Salem/Reuters/Ritzau Scanpix, Abed Khaled/Reuters/Ritzau Scanpix, Bashar Taleb/AFP/Ritzau Scanpix

Akerleriinnerup nunami maani maluginiarneqarnerata isornartorsiorneqarneratalu saniatigut Israelip tungaanut Gazamilu pisunut akerliulluni oqarluartaarnerit nunat assigiinngitsut akornanni sapaatip akunnerini kingullerni sakkortuseriarsimapput.

Pingaartumik sapaatip akunnerani maani FN-ip  Undersøgelseskommission-iata Misissuillutik Paasiniaasartuisa) paasimmagu israelimiut sakkutuui aamma Hamas sorsunnermi pinerluttuliorsimasut.

- Pinngitsoornani pisariaqarpqo pinerluttuliorsimasut tamarmik akisussaatinneqassasut, Navi Pillay, FN-imi paasiniarsaartut siulittaasuat sapaatip akunnerani maani siusinnerusukkut oqarpoq.

GAZAMI SORSUNNEQ KINGUNERISAALU

FN nalunaarusiami uppernarsaavoq meeqqat palæstinamiut 2023-mi Gazap nunataani  2141-t toqutaasimasut.

Taakkunannga 2051 7. oktobarip  aamma 31. decembarip akornanni toqutaapput.

Suliniaqatigiiffiup aamma uppernarsarpaa meeqqat israelimiut 43 Israelimi Kuussuullu Sinaani Killermi (Vestbredden) 7. oktoberimi toqutaasut Hamasip israelimiut inuinnaat saassullugillu tigusarimmagit.

Nalunaarusiami aamma tassani FN-ip paasiniaasartui inerniliipput Israel inuiassuarnut pinerluttuliorsimasoq. Ilaatigut toqoraanikkut, naalliutsitsinikkut aamma inuinnarnik peersitsinikkut.

Aamma akerleriinnermi palæstinamiunit sorsunnermi pinerluttoqarpoq, paasiniaasartut isumaqarput.

Nammineerlutit nalunaarusiami atuarsinnaavutit uani.

FN-ip Isumannaallisaanermut Siunnersuisartuisa ilutigalugu assigisaanik tamaviaarlutik Gazami sakkuaakkunnaarnissaq anguniarlugu ilungersuutigaat.

Meeqqat pineqarput

Gazami qanittukkut eqqissisoqarnissaanik sakkuaattoqarunnaarnissaanillu neriuutiginnittut ilagaat Klaus Geisler. Pingasunngormat akerliussutsimik takutitseqataavoq.

Tassani oqaatigaa tapersersuinerminik takutitsinissani pingaarteqalugu.

- Tassa meeqqat, inuusuttut, inuit namminneq qanoq iliorsinnanngitsut. Tamatumunnga ilaassallutik pinngitsaalineqarput pissaanermillu ima annertutigisumik saassunneqarlutik allaat qimaasinnaanatik, pingasunngormat KNR-imut oqarpoq.

Kilaasimut Gazap nunataa Kalaallit Nunaanniit kilometerinik tuusintilinnik arlalinnik ungasissuseqarmat apeqqutaanngilaq.

- Tamatta Nunarsuarmi maani inuuvugut. Tamattalu nipaatsumik isiginnaaginnarutta, taava … taamaassinnaanngilagut. Ungasikkaluaqaluta iliuuseqartariaqarpugut, oqarpoq.

Klaus Geislerip allagartarsuaataani allassimavoq akersuunneq unitsilli. Taassumunnga akerliussutsiminik takutitsineq taamalu Gazami pisunut akerliunermut ataqatigiinnermik ersersitsineq pingaaruteqarpoq. Assi © : Birgitte Kjeldsen

Akerliussutsimik takutitsinerup aallartinneraniit 45 minutsit missaat qaangiummata Inatsisartut ataatsimiittarfiata majuartarfii anguaat. 

Taamaalinerani inuit 100 missanniipput.

Múte B. Egede (IA), Naalagaaffinngornissamut Nunanullu allanut Naalakkersuisoq Vivian Motzfeldt (S) Nunanut Allanut aamma Isumannaannissamut Ataatsimiititaliami ilaasortat marlussuit akerliussutsimik takutitsisunik isginnaarput.

Tassanngaannaq inuit erinarsorlutik appipput. Sanileriillutik erfalasulisaarlutik allagartarsuillu tigumiarlugit erinarsuut Eqqissisinnga-aat appippaat. Arlallit imerlaarsipput qullingiallattaarlutillu.

Erinarsuut naammat akerliussutsimik takutitsisut Gazami toqutaasut pillugit minutsi ataaseq nipaallisimapput. Biilit H.J. Rinksvejikkut saneqquttut kisimik tusarsaapput.

Minutsi qaangiummat aaqqissuisunit oqaaseq ataaseq højttalerikkut tutsiuppoq:

- Qujanaq.