Meeqqat illersuisuat: Naalakkersuisut inuusuttunik imminut toqunnermik nalaataqarsimasut tusarniaanngillat

Meeqqat illersuisuata, Aviâja Egede Lyngep Naalakkersuisut imminut toqunnissamut pinngitsoortitsiniarnermik suliniuteqarnerminni inuusuttunik ilaatitsisimannginnerat pillugu isornartorsiorpai.
Meeqqat illersuisuata, Aviâja Egede Lyngep inuusuttut imminut toquttarnermik pinaveersaartitsinissamut suliniummi ilaatinneqarnerunissaat kissaatigaa. Assi © : KNR
marsip 21-at 2022 08:09

Nunatsinni inuusuttut akornanni imminut toqunneq piffissami sivisuumi ilungersunarmik ajornartorsiutaasut ilagaat, sulilu taamaappoq.

Taamaattumik tamanna ilungersunartuusoq, Meeqqat Illersuisuat Aviaja Egede Lynge oqarpoq, taannami naapertorlugu Naalakkersuisut iliuusissiaminni imminut toquttarnerup pinngitsoortinniarneranut siusissukkut ilanngutitsiniartoqarsimanngilaq.

Meeqqat illersuisuata, Aviâja Egede Lyngep oqarnera naapertorlugu Naalakkersuisut imminut toquttarnermut pinaveersaartitsinissamut siusissukkut iliuuseqarniarnerminni inuusuttunik ilaatitsisimannginnerat ajornartorsiutaavoq.

- Annertuumik isornarpoq aamma erngumanarluni imminut toquttarnerup pinngitsoortinniarneranut suliniuteqarnermi kingullermi 2013-imiit 19-imut taakku pineqartut ilanngutitinneqarsimanngimmata, Meeqqat illersuisuat, Aviâja Egede Lynge oqarpoq, nangillunilu:

- Massakkut 2022-miippugut, Naalakkersuisullu aatsaat nutaavimmik periusissiornialerput. Kisitsisaativut allanngorsimanngillat, sulilu imminut toqunnissamik sioorasaarinerit amerliartuinnarput.

AAMMA ATUARUK MIO periusissaq pillugu: Innuttaasut akuutinneqarnissaanut aningaasaliisoqartariaqarpoq

Nunatsinni inuit 49-t 2021-mi imminut toqupput, Kalaallit Nunaannilu Politiit imminut toqunnissamik siorasaarinerit 1309-t pillugit nalunaarfigineqarlutik. Nunatsinni imminut toquttut ukiuni tallimani aatsaat taama amerlatigipput.

inuusuttut ilanngutitinneqarnissaat naalakkersuisut pinaveersartitsinissamut periusissiaanni nutaami pingaartinneqaqisoq, taannalu ukiamut saqqummiunneqassasoq, Meeqqanut, Inuusuttunut aamma Ilaqutariinnut Naalakkersuisoq Paneeraq Olsen paasissutissiivoq.

- Sunaluunniit pitsaanerulersinneqarsinnaavoq, namminerlu kukkussutit ilinniutigineqartarput. Allatut iliuuseqartariaqarpugut. Taavalu nutaamik periusissiorpugut erseqqinnerulluta taama ukiulinnut saaffiginninniasssagatta, Naalakkersuisoq Paneeraq Olsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Gymnasie-eleverne i Nuuk ville snakke om selvmord og selvstændighed med Mette Frederiksen og Múte B. Egede

Inuusuttut imminut toqunnissamik eqqarsaateqartut imaluunniit imminut toquttunik qanigisaqartut oqaloqatigiittarfiannik, Kalaallit Nunaanni Pisinnaatitaaffiinut Institutioni suliniummik aallartitsivoq. Taamatuttaaq suliniutaasunut arlaqartunut ilaavoq, imminut toqunnissamut pinaveersaartitsinermut innersuussutit. Taakkulu saqqummersinneqassapput nunat assigiinngitsut imminut toqunnissamut pinaveersaartitsinermut ulloritaanni tassa septembarip qulingani.

Meeqqat Illersuisuat naapertorlugu inuusuttut tusarneqarnissaat pingaarluinnartuuvoq.

- Tassani inuusuttut timmikkut ilisimasaliupput. Sivisuallaartumik Kalaallit Nunaanni ileqqoqarsimavugut inuiaqatigiinni sullinniarneqartut tusaqqaarnagit qulaatiinnarlugit periusissiortarluta, Aviâja Egede Lynge oqarpoq.

Imminut toqunnissamik eqqarsaateqarnermik nalaataqaruit Tusaannga oqarasuaammut 80 11 80-mut attavigisinnaavat.