Ilisimatooq: Silapajuk sammiveqanngitsumillu qineqqusaarneq qinersisukinneranut peqqutaasut
Nunatsinni aatsaat taama qinersisukitsigaaq.
Inatsisartunut, kommunimut, ilagiit sinniisaannut nunaqarfimmilu aqutsisunut marlunngornermi qinersereernermi tamanna ajoraluartumik erserpoq.
ValgdeltageIsen gennem årene
1979: Stemmeprocent: 69,6
1983: Stemmeprocent: 75,1
1984: Stemmeprocent: 66,8
1987: Stemmeprocent: 69,6
1991: Stemmeprocent: 67,1
1995: Stemmeprocent: 69,6
1999: Stemmeprocent: 76
2002: Stemmeprocent: 74,6
2005: Stemmeprocent: 74,9
2009: Stemmeprocent: 71,3
2013: Stemmeprocent: 74,2
2014: Stemmeprocent: 72,9
2018: stemmeprocent 71,9
2021: Stemmeprocent 65,8
Kilde: Inatsisartut
Nunatsinni qinersisinnaatitaasut 65,8 procentii Nuummilu qinersisinnaatitaasut 61 procentii qinersipput.
Nunatsinni illoqarfiit pingaarnersaanni qinersinermi ulloq naangajallugu silarluppoq – qineqqusaarnerilli qinersisartut ajoraluartumik ularussinerannik aamma kinguneqartut, Ilisimatusarfimmi inuiaqatigiit pillugit ilisimatooq Birger Poppel naliliivoq.
- Nuummi qinersisukinnera nunarput tamakkerlugu aatsaat taama qinersisukitsigineranut sunniuteqaqaaq, taanna oqarpoq.
Pitsorluttuulluni anngukkuminaassimassaqisoq
Nunarput tamakkerlugu qinersisut 2500-nik amerlanerusimasuuppata, kingullermik qinersisut siulianilu qinersisut amerlaqatigiissimassagaluarput.
Nuummi tamat oqartussaaqataanerata aqqani qinersisinnaatitaallutillu qinersisussaatitaasut 1200-1300-nik amerlanerusimasuuppata, siuliani tassa 2018-imi qinersisutulli amerlatigiissimassagaluarput.
Soormiuna qinersisinnaatitaasut ilaat qinersiartorsimanngitsut?
- Nuummi ataasiinnarmik qinersiveqarpoq. Ullaap tungaani silarluppoq. Qinersivimmut aqqulluttorujussuuvoq. Pitsorluttuulluni qinersivimmut anngukkuminaassimassaqaaq. Nuummi qinersiviup inissisimaffia inuppaaluit qinersiartunngitsoornerannut peqqutaasoriivippara, Birger Poppel oqarpoq.
Aalisarneq qineqqusaarutaarpianngitsoq
Nuummi timersortarfissuaq Inussivik avinngarusimalaarpoq. Toqqaannartumik Inussiviliartunik busseqanngilaq, tassalu qinersivimmukarusulluinnartut issangiartumi pisuinnartariaqarsimapput biilertariaqarsimappulluunniit. Nuummimi aqquserngit ilaat ulloq taanna maakkarnaqaat.
- Pitsorluttut utoqqaallu naluttartuullammaasimagaluarunik qinersivimmut annguteriaannaasimassagunaraluarput. Tamanna naammaginanngilaq, Birger Poppel oqarpoq. Nuummilu ataasiinnarmik qinersiveqarnera illoqarfiup inuinut 14.000-t missaanniittunut naammaqqajanngitsoq, taanna isumaqarpoq.
- Kikkulluunniit qinersivimmut maakkarnatik anngussinnaaqqullugit, Nuummi illoqarfiup immikkoortuini tamani ataatsimik qinersiveqarsimasinnaagaluarpoq qinersivilluunniit illoqarfiup qeqqaniitinneqarsimasinnaagaluarpoq.
AAMMA ATUARUK Nuummi qinersisut: Kuannersuit isumaginninnerlu aalajangiinaatsiarput
Silapajulli angallattoqaqineralu nunatsinni aatsaat taama qinersisukitsigineranut peqqutaasutuaanngillat. Sammiveqanngitsumik qineqqusaarneq qinersiartunngitsoortorpassuaqarneranut aamma peqqutaavoq.
- Sammiveqanngitsumik qineqqusaartoqartoq isumaqarpunga, Birger Poppel oqarpoq.
Taassuma suleqataa inuiaqatigiit pillugit aamma ilisimatooq, Rasmus Leander, KNR-imut poorskinngitsiartoq taama aamma naliliivoq. Ersarinngitsumik, sammiveqanngitsumik siammasissumillu qineqqusaartoqartoq, taanna oqarpoq.
AAMMA ATUARUK Qinersisartoq Nuummi qineqqusaartoqarnerani: Ilisimasaqarnerungaalinngilagut
Qulequtarli ataaseq ersarilluinnartumik qineqqusaarutaaqaaq:
- Kuannersuit qineqqusaarutaanerat ersareqaaq, tamannalu qinersisartunut sunniuteqarluinnarpoq. Inuuniarnermi ajornartorsiutit taavalu innarluutillit utoqqaallu aamma qineqqusaarutaapptu – aalisarnerli tamatumanilu unammilligassat qineqqusaarutaarpianngillat, Birger Poppel oqarpoq.
Tassa qinersiartunngitsoortorpaaloqarpoq. Tamatumunnga suna peqqutaava?
- Qinersiartortukinnerani qinersisartut piukkuunngippaarlutik taasiartunngippata taava qinersisoqarnerata kingorna aamma piukkuunngittoqassaaq. Taamaalilluni politikerinut tatiginninneq annikinnerussaaq. Taamaammat qinersisukinnerusoqarnerani inuit politikerit aalajangiinerannut peqataasutut misiginngikkunik pisussaaffikinnerusutut aamma misigisinnaapput.
- Assersuutigalugu katerinnerit inerteqqutigineqarnerat sooq ataqqineqassavara politikerit taakkuninnga aalajangiisut ataqqineqanngikkunik?, Birger Poppel oqarpoq.
Kommuneqarfik Sermersooq: Sapinngisatsinnik iliorpugut
Kommuneqarfik Sermersuumi qinersivimmi aqutsisup, Frederik Lundbladip kommuni ullormi qinersiviusumi siuleriiaattorpassuaqarnissaanik pinaveersaartitsiniarluni sapinngisaminik iliuuseqaraluartoq oqaatigaa.
- Ulloq taanna nalunngilarput qinersiartortut amerlanissaat naatsorsuutigalutigu. Taamaattumik immikkuullarissumik qinersiffissat ullut sioqqullugit innersuinerit kamumissaarinerillu allakkatigut qinersinerit kajumissaarinerit annertuumik ingerlassimavagut.
- Kisianni ajoraluartumik allakkatigut qinersiartorsimasut 1.554-siinnaasimapput maani Nuummi. Neriunnarsimagaluarpoq amerlanerusimanissaat allakkatigut qinersisimassasut, taavalu silataani utaqqinissat aallaqqaammulli aarlerisaarutigeriikkagut pinngittoornerusimasinnaassagaluarlutigit.
Naak kommunip ullormi qinersivimmi nalinginnaasumik atortakkani, Godthåb Hallen atornagu Inussivik anginerusoq atoraluaraa corona pillugu killilersuinerit siuleriaattoqarneranut pissutaapput.
Imminut ungasillisimaartoqartussaavoq taamaammallu timersortarfissuarmi inissaq annikinneruvoq. Aamma silap pissusianut tunngatillugu:
- Sila qanoq innera aqqussinnaanngilarput. Soorunami ajuusaarpugut. Inussiviup eqqaani aputit ajornatorsiutaanera qiviassagutsigu, ullut sioqqullugit aputaajaanerit ingerlapput, taavalu unnukkut aqqaneq tungaanut ingerlasimallutik. Ullullu ingerlanerani aamma aputaajaasut tappikani ingerlaarlutik, taavalu pumpit assigiinngitsut ulloq naallugu ingerlasimallutik, imermik piaallutik. Sapinngisarput taamaat aaqqinniarsarigaluarparput.
Nuummi qinersiviup ataasiinnaanerata isornartorsiorneqarneranut atatillugu taamaaliornissaq kommunimut ajornakusoorluinnartoq, Frederik Lundbladip nassuiaatigaa.
Inussivimmi qinersivik allanit tamanit akunnermik ataatsimik kingusinnerusumik matuvoq. Josephine Singertât-Jørgensen sivisuumik utaqqisariaqarsimavoq.