Inatsisileritooq: Ilaqutariit Danmarkip arriinnara pissutigalugu saaffissaaruttut
Angajoqqaanut misissuutit angajoqqaanik inissiisoqarnissaanut suliani angajoqqaat piginnaasaannik naliliinermi atorneqartartut ukiuni arlalinni isornartorsiorneqarnikuupput.
Isornartorsiuinermi misissuutit kulturimi allami danskiunngitsumi peroriartorsimasunut naleqqutinnginnerat pingaartumik pineqarpoq. Tamanna assersuutigalugu Danmarkimi kalaallit ilaannut tunngavoq.
Taamaammat Aarhus Universitetimi professorip, Caroline Adolphsenip danskit naalakkersuisuisa misissuutit oqallisaangaatsiartut suli atorunnaarsinngikkaat aamma eqqarsarnartoqartippaa.
- Ajornartorsiutaasoq nalunngikkaannga utaqqineq sivisoorujussuuvoq. Ilaqutariippassuit saaffissaarussinnaapput. Meeqqat naammanngitsumik tunngaveqartumik peerneqartarput. Taamaammat uanga qangali inatsimmik allannguisimassagaluarpunga, Caroline Adolphsen Ilisimatusarfimmi inuiaqatigiinni inatsisilerinermik aamma ilinniartitsisartoq oqarpoq.
Ministeri kommuninut ersarissumik takussutissiisoq
Danskit isumaginninnermut ministeriata danskit kommuniinut allakkamik qanittumi nassitsilluni kommunit misissuutinik isornartorsiorneqartunik ”atuiunnaarnissamik” isumalioqqummagit, professorip eqqarsarnartoqartitsinera minnerulinngilaq.
Ministerermi maanna periuserineqartoq ilumut unitsinneqassasoq isumaqaruni sooq taava naalakkersuisut qangali inatsimmut allannguinngillat.
Ministeri inatsimmik allannguiguni kommunit angajoqqaanik misissuinermut periuserineqartup allanngortinneqarnissaanik pinngitsaalisinnaavai.
Caroline Adolphsenip misissuutit kalaallit kulturiannik innuttaasuinilli ilisimannittunit suliamut ilisimasaqartunit taamaallaat suliarineqarsinnaanissaat assersuutigalugu piumasaqaatigineqarsinnaasoq erseqqissaatigaa.
- Angajoqqaat piginnaasaannik misissuinissaq pingaaruteqarluinnarpoq. Taamaammat misissuutit atuutereersut atorunnaarseriarlugit allamik taarsiinnarneqarsinnaanngillat. Isumaqarpunga tarnip pissusianik ilisimasallit ukuninnga misissuisut kalaallit kulturiannik ilisimasaqartuusariaqartut, taanna oqarpoq.
Aqqulli taanna politikerit toqqarsimanngilaat. Misissuutinilli nutaanik kalaallinut naleqqussakkamik sananissaq aallartippaat. Suliaq tamanna ukiut arlallit qaangiuppata aatsaat naammassissangatinneqarpoq.
Kommunit nalornisoornermiittut
Danskit naalakkersuisuisa inatsimmut qangali allannguillutik kommunit kalaallinut angajoqqaanut misissuutinik atuiunnaartitsisimannginnerannik, Caroline Adolphsenip eqqarsarnartoqartitsineranut uteqqeriarutta.
Taassuma danskit naalakkersuisuisa kommunit suliaminnik eqqortumik suliaqarnersut qularutiginnittoqalersinnianngikkaat oqariartuutigaa.
Taamaammat allatut aqquteqarniarlutik aalajangerput – allakkamillu nassiussillutik.
Danmarks Medie og Journalisthøjskolemili pisortap, Roger Buchip oqarnera naapertorlugu kommunit misissuutinik unitsitsisariaqarnerannik allagaq ersarissumik takussutissaavoq.
- Misissuutit uku annertuumik apeqquserneqarpata taava kommunit qanorluunniit inatsiseqaraluarpat taakkuninnga atuinissartik illersorneqarsinnaanersoq peqqissaartumik naliliiffigisariaqarpaat, Roger Buch oqarpoq.
Københavnip Kommuniata Esbjerg Kommuniatalu kaammattuut malinniarlugu aalajangernikuuaat misissuutinillu atuineq unitsillugu. Danskilli kommuniisa arlallit misissuutit inissiinermi suliani suli atugaraat.
Roger Buchip tamanna kommunit angajoqqaat piginnaasaannik suliamut ilisimannilluartumik naliliinissaminnut allamik periarfissaqanngitsutut misigisimanerannut takussutissaasinnaasoq nalilerpaa.
- Kommunit suliamik ilisimannilluinnartumik tunngavilersuilluartumillu suliarisussaavaat, taamaammat aalajangiinermut tunngaviusoq inunnut ataasiakkaanut tunngasuussanani. Kisianni misissuutinut ukununnga isornartorsiuisut taama amerlatigitillugit nalornisoortarput, allatummi periarfissamik takujuminaatsitsisinnaapput, taanna oqarpoq.