Aki-Matilda Høegh-Dam Folketingimi kalaallisut oqalugiareernermini apeqqarissaarfigineqanngitsoq

Folketingimi ammaanersiorluni oqallittoqarnerani politikerip Siumumeersup kalaallisuinnaq oqaaseqarniarluni aalajangernini attappaa. Taammaattumik oqaaseqareernerani apeqqarissaarfigineqassanngitsoq, Folketingip siulittaasoqarfia aalajangerpoq.
Aki-Matilda Høegh-Damip Folketingimi ammaanersiorluni oqallinnermi oqalugiaammi toqqaannartumik danskisut nutserneqarnissaa kissaatigaa. Tamannali Folketingimi siulittaasoqarfiup itigartitsissutigaa. Assi © : Liselotte Sabroe/Ritzau Scanpix
oktobarip 04-at 2024 14:38

Folketingimi ammaanersiorluni sisamanngormat oqallinnermi akunnernik 16-inik sivisussuseqartumi Aki-Matilda Høegh-Dam (Siumut) kalaallisuinnaq oqaaseqarami maluginiarneqaqaaq.

Taassuma kalaallisuinnaq oqaaseqarniarnini ammaanersiorluni oqallinnissaq sioqqullugu ilimasaarutigereerpaa. Aki-Matilda Høegh-Damip partiit atlantikup avannaaneersut oqalutseqarnissaannut aningaasaliissutaasartut atorlugit oqalugiaatissami toqqaannartumik danskisut nutserneqarnissaa kissaatigaa.

Ammaanersiornermili oqallinnermi oqaaseqareernerup kingorna pisarneq malillugu politikerinit allanit apeqqarissaarfigineqassaguni danskisut oqalugiaateqartariaqartoq Folketingimi siulittaasoqarfiup piumasaraa.

- Oqaatsitta inissaqartinneqarnissaat pingaaruteqarsoraara aamma naligiimmik pinnilluni tamassuma Folketingimi siulittaasoqarfimmit illersorneqarnissaa pingaartorujussuugaluarpoq. Uani naligiinnginnermik pisoqarami, uanga nammineq oqaatsinnik kalaallisut oqalugiareeruma suna tamaat nutsertariaqarakku uanga nammineq. Taava politikeriinnaananga aamma nutserisunngortariaqarnerma naligiinnginnermik pilersitsinera akuerisinnaannginnakku, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.    

Mianersuaannerusoq naapertuliunngitsorlu

Politikerilli oqalugiaammut malinnaasinnaaniassammata Aki-Matilda Høegh-Damip oqaaseqaatimi danskisoortaa folketingip inersuani agguaappaa.

Taamaakkaluartorli politikerimut Siumumeersumut apeqqarissaartoqassanngitsoq Folketingip siulittaasuata Søren Gadep (V) aalajangiusimaannarpaa.

- Mianersuaannerusoq naapertuliunngitsorlu isumaqarpunga. Naallu aalajangiinermut isumaqataanngikkaluarlunga akuerisariaqarpara, Siumumi politikeri oqarpoq.

Politikerit folketingip inersuani kalaallisut savalimmiusullu oqaaseqarsinnaanerat Folketingimi siulittaasoqarfiup inatsisinik septembarimi 2023-mi allanngortitsineratigut piviusunngorpoq.

Tamanna pivoq naalagaaffeqatigiinneq pillugu maajimi siorna oqallittoqarnerani Aki-Matilda Høegh-Dam danskisut nutserinani kalaallisuinnaq oqalugiareersorlu. Pisorlu kingorna oqallisaangaatsiarpoq.   

Partiit atlantikup avannaaneersut sisamat oqalutseqarnissamut tamarmik immikkut qaammammut 69.000 koruuninik maanna tapiiffigineqartarput. Partiit nammineerlutik oqalutsissarsiortassallutillu allagaatiminnik nutserisitsisassapput, aamma qaqugukkut sunillu taamaaliortitsisassanerlutik nammineerlutik aalajangertassallugu.

Folketingimi politikerit immikkoortinneqartut

Folketingimili politikerit namminneq oqaatsitik atorlugit suli oqalugiarsinnaapput taassumalu kingorna danskisut.

Tamanna politikerimut marloriaammik suliakkersuutaasoq Aki-Matilda Høegh-Dam isumaqarpoq, folketingillu inersuani toqqaannartumik nutserisoqartarnissaa kissaatigalugu.

- Uggoraara taamannak qisuariarmata, kisianni aappaatigut tupigusunngilanga. Toqqaannaq nutserisoqarsinnaaneranik periarfissiinikuugaluarpugut, aningaasassaqarpugut, nutserisoqareerpugut, atortorissaaruteqarpugut, internetteqarpoq allanik aamma peqarpoq, taakku tamaavisa atorsinnaagaluarpagut nutserisitsilluta danskisut aamma kalaallisut, taakkulu tamaavisa paasitissinnaanngorlugit. Kisianni kalaallisut oqalunnissara itigartitsissutigerusunneruaat, naak qinikkat immikkut pisinnaatitaaffeqartaraluartut oqalussinnaatitaanissamut, taakkuli piiarneqarput, taanna oqarpoq.   

Aki-Matilda Høegh-Dam, oqaluttarfimmiit kalaallisuinnaq maannamiit oqaaseqartarnissat suli attappiuk?

- Siulittaasoqarfik qanoq aalajangissanersoq paaseqqaartariaqarparput. Neriuppunga suliarineqarnerani peqataatinneqassallunga, taanna oqarpoq.

Oqaluttarfimmit oqaatigineqartut politikerinit paasineqarsinnaanngippata oqallittoqarsinnaanngitsoq folketingip siulittaasoqarfiani siulittaasoq, Søren Gade, oqalugiareernerup kingorna oqarpoq.

- Oqalugiaatigineqartoq danskisut ingerlanneqanngippat aamma tv-kkut isiginnaartunit Folketingimilu peqataasunit paasineqanngippat oqalugiaat oqallisigineqarsinnaanngilaq. Tamanna aamma Akip nalunngilaa, tassami Akip apeqqutaa novembarimi 2023-mili akereerpara, Søren Gade DR-mut oqarpoq.  

Aki-Matilda Høegh-Damip inersuarmi sisamanngormat oqalugiarnera pillugu folketingimi ilaasortat arlallit qujapput. Taamanna Aaja Chemnitzip Folketingimi oqalugiarneranut oqaaseqaavoq.