Pissaaneqarneq pillugu nalunaarusiaq isorineqartoq: Amigaateqaqalunilu qallunaarpaluppallaaqaaq

Kalaallit Nunaanni pissaaneqarnermi pissutsit nalunaarusiarineqarneranni qallunaat atassuteqaqatigiittarfii kisimik najoqqutarineqarsimasut, politikkikkut alapernaatsoq Martha Labansen isumaqarpoq. Politikeriusimasup Kuupik V. Kleistip nalunaarusiornermi periuserisaq aamma isornartorsiorpaa.
Martha Labensen Namminersornerullutik Oqartussani KANUKOKA-mi ukiorpassuarni sulinikuuvoq. Taanna isumaqarpoq, ilisimatuut nunatsinni pissaaneq pillugut nalunaarusiortut nunatsinni pissutsit pingaaruteqarluinnartut qaangiinnarsimagaat.
juulip 15-at 2020 05:08
Nutserisoq Ulf Fleischer

- Kalaallit Nunaat misissuinermi uani ilisarisinnaanngilara.

Martha Labensenip Roskilde Universitetimiit Copenhagen Business Schoolimiillu ”Kalaallit Nunaanni inuit pissaaneqarnerpaat” pillugu nalunaarusiaq naatsukullammik taama nalilerpaa.

Ilisimatuut Kalaallit Nunaanni inuit atassuteqaqatigiittarfiillu pissaaneqarnerpaat pillugit nalunaarsuinerminni periusiat, KANUKOKA-p pisortarisimasaata aamma Namminersornerullutik Oqartussani ukiorpassuarni pisortaasimasup unnersiutigingaanngilaa.

”Kalaallit Nunaanni inuit pissaaneqarnerit” qanoq inissisimanerat erseqqissarneqarpoq

 

Kalaallit Nunaanni inuit pissaaneqarnerpaat qanoq inissitsitersimanerannik misissuinermi, atuuffiit atassuteqaqatigiiffiillu nalinginnaasumik ilisimaneqartut pillugit paasissutissat aallaavigineqarput – taakkualu Inatsisartunut, Naalakkersuisunut, siulersuisunut, kattuffinnut, siunnersuisoqarfinnut, ataatsimiititalianut il.il. tunngasuupput.

Kikkut timersoqatigiittarnersut, kaffisoriaqatigiittarnersut aalisariaqatigiittarnersulluunniit imaluunniit kikkut ilaqutariinnersut misissuinermi sunniuteqaataanngilaq.

Inissitsiterinermi inuit kalaallisut, qallunaatut imaluunniit marluinnik oqaaseqartuunersut aamma sunniuteqaataanngilaq.

Inuit akornanni pissutsit soorlu ilaqutariinnermut, ikinngutigiinnermut kiisalu kulturikkut nalinginnaasumik atukkat nalunaarusiornermi qiviarnagit, inuiaqatigiinni pisortatigoortumik atorfiit kisimik najoqqutarineqarsimapput.

- Nunami maani ilaqutariinnikkut immikkoortumillu atassuteqartoqartoqartarneratigut pissutsit malunnaatilinnik pissaaneqaataasinnaasarput, ilaquttat aqqutigalugit taamaallaat sunniuteqaataasinnaasunik, Martha Labansen oqarpoq.

Kikkut sallertut kalaallisut qallunaatulluunniit oqaaseqarnersut imaluunniit atassuteqaqatigiittarfinni oqaatsit arlaat atorneqarnerunersoq nalunaarusiami aamma immikkoortinneqanngillat.

- Soorunami taamaappoq, ilisimatuut kalaallisut paasisinnaanngimmata, kalaallisullu oqaasilimmik oqaloqateqanngisaannarnikuullutik, Martha Labansen oqarpoq.

Ilisimatuut: Inuit suliffimmik avataanni ilisarisimaqatigiinneri nalunaarsoruminaapput

Ilisimatuut, Morten Fischer Sivertsenip Anton Grau Larsenillu nalunaarusiaminni erseqqissarpaat, inuit pissaanillit nalunaarsorniartillugit, inuit suliffimmik avataanni ilisarisimaqatigiinneri kiisalu oqaatsitigut piginnaasaat nalunaarsoruminaattut taamaammallu ilisimatuussutsikkut tutsuiginarneri killeqarsinnaasut. 

Nalunaarusiornermi isumasioqataasarsimasut Transparency International Greenlandimeersut aamma taamatut naliliipput.

Kalaallit Nunaanni pissaanillit nalunaarsorneqarnissaannik eqqarsaat Martha Labansenip tunngaviusumik tapersersorpaa. Inuit pissaanillit imminnut qanoq atorluartarnerat innuttaasut paasisinnaasariaqarpaat, taanna oqarpoq. Nalunaarusiornermili inuit naleqartitaat tunngavigineqarsimanngitsut taanna isumaqarpoq.

AAMMA ATUARUK Transparency: Pissaanermut tunngasut pingaarutillit nalunaarusiami qulaajarneqarput

Assersuutigalugu inuussutissarsiorneq pillugu ataatsimeersuarneq, Future Greenland, atassuteqaqatigiittarfittut inuiaqatigiinnut sunniuteqarnerpaat ilaattut saqqummiunneqarpoq.

Ataatsimeersuarnermi tassani oqallisissiat annerusumik qallunaatuujupput. Taamaalillutik kalaallit annertuumik sunniuteqartaraluarlutik kalaallisuinnaq oqalukkamik peqataasinnaanngitsut - aamma nalunaarusiami ilanngunneqanngillat, Martha Labansen oqarpoq.

- Qallunaat suliaat kiisalu pisortatigut pissutsit naapertorlugit sulisut takutinneqarput.

Kuupik: Periuseq inuiaqatigiinnut inuttunerusunut naleqqunneruvoq

Inuit sunniuteqarnerpaatut oqaatigalugit saqqummiussat 123-t ”nalaatsornerinnakkut” nassaarineqarsimasut, Naalakkersuisunut IA-mullu siulittaasuusimasoq Kuupik V. Kleist aamma isumaqarpoq.

Kuupik V. Kleist Roskilde Universitetimi socionomitut ilinniarsimasuuvoq, misissuinermilu periuseq taassuma naliliinera naapertorlugu nunanut inuttuunut naleqqunneruvoq. Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut taama ikitsigisunut naleqqugani.

- Inuiaqatigiinnimi ikittuaraannarnik innuttalinni, pisortatigoortumik atorfeqanngikkaluarluni assigiinngitsorpassuartigut sunniuteqartoqarsinnaasarpoq. Isumaqarpungalu pissutsit piviusutut isigisat qanoq aallaaviginissaat mianersuuttariaqartoq, taanna oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nalunaarusiaq: Kalaallit Nunaanni inuit pissaaneqarnerpaat aajukua

Kalaallit Nunaanni aalisarnermut attuumassutillit ikittuinnaat inuit taakkua 123-t akornanni ilanngunneqarsimanerat, Kuupik V. Kleistip Martha Labansenillu tikkuarpaat. Tamannalu piviusunut naapertuutinngilaq.

Inuit, ingammik aalisarnermut attuumassutillit, pisortatigoortumik atassuteqaqatigiittarfinnut peqataasanngikkaluarlutik pissaaneqartupilussuupput, Kuupik V. Kleist oqarpoq.

- Pissaaneqarnerpaat aamma taakkuusariaqanngillat maluginiarneqarnerpaasut.

Taassumali Kalaallit Nunaanni pissaaneqarnermut atatillugu pissutsit misissorneqarnissaat aamma tapersersorpaa, nangillunili:

- Taamatut nassuiaasersuineq soqutiginaraluartoq, uuma suliareqqinnissaa kajumissaarutigiinnartariaqarunarpoq.