Kalaallit Nunaata Danmarkillu USA Nuummi decembarimi ataatsimeeqatigileraat

Danmarkip Kalaallit Nunaatalu USA Nummi ataatsimeeqatiserisimagaat, Præsidentip illorsuanit Politikenimut mailikkut nalunaarutigineqarpoq.
Naalakkersusiut USA Nuummut ataatsimiigiarnissamut qaaqquaat. Assi © : Markus Valentin / KNR
Allattoq Ritzau
novembarip 26-at 2025 10:45
Nutserisoq Medea Olsen

Kalaallit Nunaannit, Danmarkimit USA-millu aallartitat decembarip aallartinnerani ataatsimeeqatigiissapput.

Præsidentip illorsuanit Politikenimut mailikkut taama paasissutissiivoq.

Ataatsimiinnerit oqalliffiusartunit Joint Committee-mit aamma Permanent Committee-mit, danskisut Det Fælles Udvalg og Det Permanente Udvalg-imik taaguutilinni ingerlanneqassapput.

- Danskit kalaallillu Amerikamiut aallartitaat Joint and Permanent Committeemeersut Nuummi decembarip aallartinnerani ataatsimeeqatigiinnissanut qaaqquaat, Politiken allaaserisaa naapertorlugu Præsidentip illorsuanit oqaatigineqarpoq.

USA-p Kalaallit Nunaannut Danmarkimullu naalagaaffittut attaveqarnera “inissisimalluareersutut ineriartortutullu” aviisip allaaseraa.

Aalajangiisuusinnaasoq

USA-p præsidentiata Donald Trumpip ukiup ataatsip matuma siorna aappassaannik præsidentinngornerata kingorna Kalaallit Nunaannut soqutiginninnera maluginiarneqaqqilerpoq.

Donald Trump Kalaallit Nunaata pigineqarnera aqunneqarneralu pingaaruteqarnerpaasut,  inuit attaveqaqatigiittarfianni, Truth Social-imi allappoq.

Taamatut assingusumilluunniit kissaateqarnini arlaleriarluni erseqqissarsimavaa.

Kalaallit Nunaannik pisiarinnikkusunnini præsidentioqqaarfimmi nalaani aamma oqaatigaa, tamannalu Danmarkimi ministeriunerup Mette Frederiksenip (S) isumaqanngilluinnarnerarpaa.

USA-p Kalaallit Nunaannit sinniisunik politikkikkut qaffasissumik inissisimaffilinnik - Danmark peqataatinnagu - ataatsimeeqatiginiarsimagai, Politikenimi novembarip aallartinnerani  allaaserineqarpoq.

Attavinnik paarlaasseqatigiinneq 

Nunanut allanut, sillimaniarnermut illersornissamullu politikki Kalaallit Nunaannut attuumassuteqartoq oqaluuserineqassagaangat, Danmarkip Kalaallit Nunaatalu najuunnissaat ileqquuvoq.

Illersornissaq pillugu isumaqatigiissut 1951-imeersoq, Kalaallit Nunaat pillugu isumaqatigiissummik taaneqartartoq aqqutigalugu, USA Danmarkip Kalaallit Nunaannik Nato aqqutigalugu illersuineranut ikiuinissamut pisussaaffilerpaa. Illuatungaanili USA Kalaallit Nunaanni sumiluunniit sulerisitaasinnaavoq.

USA Kalaallit Nunaanni sakkutooqarneranut atatillugu paasissutissanik paarlaasseqatigiittarnissaq ajornannginnerulersinniarlugu, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat, danskit USA-llu naalakkersuisuisa Permanent Committee 1991-imi pilersippaat.

Joint Committee innuttaasunut tunngasunik suliaqartussatut 2004-mi pilersinneqarpoq.

/ritzau/