Ulloq kiisami aalajangerneqarpoq: Nunarput juunip 15-iani ammaqqissaaq
Nunanut allanut angalanermut killilersuinerit maanna atuuttut qaangiunnissaannut ullut arfiniliinnanngortut nunatta ammaqqinnissaanut ulluliisoqarpoq. Tassa juunip ulluisa 15-ianni ammaqqissasoq, Naalakkersuisut siulittaasuata, Kim Kielsenip tusagassiortunik katersortitsinermi oqaatigaa.
Partiit siulittaasui tamarmik katersortitsinermi peqataapput.
Ammaasoqarnissamut periusissaq:
Immikkoortoq 1:
Danmarkimi tunillatsittunik misissuinermi tunillatsissimasut 5 % qaangersimanngippassuk ammananissaq aallartinneqarsinnaassaaq.
Sapaatip akunneranut timmisartumut ilaallutik tikittut amerlanerpaamik 600-sarnissaat ammaanissap kingunerissavaa.
Angalasut misissortinnermi tunillatsissimassanngillat, tikinnerullu kingornagut ullut tallimat qaangiunnerisigut misissortittassallutik. Angalasut tikereernermik kingorna tunillatsissimannginnermut misissorneqarnissartik tikillugu mattusimatinneqassapput.
Tamatuma saniatigut massakkut peqqusinerit innersuussutillu aalajangiusimaannarneqassapput.
- Piumasaqaateqassaagut. Coronamik ersiuteqartut tamarmik nunatsinnut isernissamut akuerineqassanngillat. NUnatsinnut isernissamut itigartinneqartassapput, Kim Kielsen oqarpoq.
Juunip ulluisa 15-iata kingorna nunatsinnut angalasut tamarmik aallannginnermi amerlanerpaamik ullut marluk sioqqullugit coronamut misissortinnermi tunillatsissimannginnerat uppernarsarneqarsimasassaaq.
Tikikkaanni erngertumik ulluni tallimani angerlarsimaffimmi mattusimasoqassaaq. Tikinnermiillu ullut tallimat qaangiunnerani misissorteqqittassapput. Misissortinneranni tunillatsissimanngitsut paasineqaraangata mattusimanerat atorunnaartassaaq.
- Nunanut allanut angalanerit nammineq akisussaaffigineqassapput – tamanna paasissallugu pingaaruteqarpoq, Kim Kielsen oqarpoq.
AAMMA ATUARUK Coronavirusimik tunillatsissimasumik Aasianni nassaartoqartoq
- Danmarkimut angalaguma napparsimalerlungalu taava tamanna nammineq akisussaaffigaara. Nunani allani tunillatsittoqaruni tappavaniiginnassapput – aningaasartuutillu nammineq akilerneqassallutik.
Siumut angalanissamut immersugassamik immersuisimanani imaluunniit tunillatsissimannginnermut takussutissaateqanngikkaanni timmisartumut ikisoqarsinnaanngilaq.
Tunillatsissimasoq nutaaq ippassaq paasineqartoq
Nunatsinni sapaatini-akunnerni aqqanilinni coronamik tunillatsissimasoqanngilaq. Tunillatsissimasorli nutaaq ippassaq paasineqarpoq - tamatumuuna Aasianni.
Tunillatsissimasoq Danmarkimit tikinnermi kingorna Covid-19-imut misissorteqqinnermini tunillatsissimasoq paasineqarpoq. Tunillatsissimasoq taassumalu ilaqutai mattusimapput, tunillaassuuttoqarnissaanullu ilimanaateqarpallaanngitsoq, nakorsaanerup oqaatigaa.
Tunillatsissimasoq Danmarkimiinnermini coronamik napparsimareersimavoq, nunatsinnullu angalannginnermini misissorneqarami tunillatsissimanngitsutut uppernarsarneqarluni.
- Nunatta ammaqqinnissaa pingaaruteqarpoq - alloriarnerujussuullunilu tamanna akisussaassuseqarpugut, Inuit Ataqatigiit siulittaasuat, Muté Borup Egede oqarpoq.
AAMMA ATUARUK Nunatta ammaqqinnissaa ataasinngorpat saqqummiunneqassasoq
- Tunillatsissimanerup aattuutinnginnissaanut tamatta akisussaaffeqarpugut. Kangerlussuarmi inuit tikittut aallalersullu ataatsimoorfigisartagaat ukkatarissavarput.
Qanoq ingerlanneqassava?
- Malittarisassanik kingusinnerusukkut saqqummiussissaagut, Nunatta Qitornaani siulittaasoq, Vittus Qujaukitsoq oqarpoq.
Naalli Kangerlussuarmi inuit katersuutinnginnissaanut suli malittarisassaqanngikkaluartoq tunillatsissimasumillu nutaamik uppernarsaasoqaraluartoq nunatta nunarsuarmiunut ammaqqinnissaa pingaaruteqarpoq, Demokraatit siulittaasorigallagaat, Nivi Olsen oqarpoq.
- Aningaasaqarneq ingerlaartinneqassaaq. Aasangajalerpoq inuillu nunatsinni sulingiffeqarnerminni angalanissaat kaammattuutigaarput. Tamanna innersuussutigingaatsiarparput, taanna oqarpoq.
Air Greenland upalungaarsimanermi pilersaarut malillugu timmisartuussissasoq
Nunatta ammariartoqqinnera pingasunik immikkoortoqassaaq - immikkoortoq siulleq juunip ulluisa 15-iani aallartissaaq.
Timmisartukkut angallannerup marsip ulluisa 20-anni unitsinneqarnerata kingorna nunatsinnit aallarniartunut ammaassisoqaqqinnikuuvoq. Taamammat nunatsinnit aallartoqarsinnaaleqqilluni, nunatsinnulli angalaniartut inerteqqutigineqarnerat maanna juunip ulluisa 15-iannut atuuppoq. Tamanna maajip ulluisa 31-annut atuukkaluarpoq.
Taamaammat nunatsinnut uterlutik angalaniartut juunip 15-iata tungaanut oqartussanut attaveqaqqaarlutik isernissamut akuersissuteqarfigineqaqqaartartussaapput.
Air Greenland juunip ulluisa aallaqqaataannit upalungaarsimanermut pilersaarummik annertusamik atuilerpoq. Tamanna Namminersorlutik Oqartussat Air Greenlandillu akornanni isumaqatigiissutaavoq, tassanilu Kangerlussuup Københavnillu akornanni juunip aallaqqaataaniit timmisartuussinerit sapaatip-akunneranut pingaasuusalernissaannik isumaqarpoq. Air Greenland nalinginnaasumik sapaatip-akunneranut quleriarluni timmisartuussisaraluarpoq.