Ulloq kiisami aalajangerneqarpoq: Nunarput juunip 15-iani ammaqqissaaq

Coronamik ersiuteqaruit nunatsinnut angalanissamut itigartinneqarsinnaavutit. Aamma nunani allani tunillatsikkuit immikkut aningaasartuutinut nammineq akiliissaatit.
- Danmarkimut angalaguma napparsimalerlungalu taava tamanna nammineq akisussaaffigaara. Nunani allani tunillatsittoqaruni tappavaniiginnassapput – aningaasartuutillu nammineq akilerneqassallutik, Kim Kielsen oqarpoq. Assi © : KNR
Allattoq Christine Hyldal
maajip 25-at 2020 09:31
Nutserisoq Connie Fontain

Nunanut allanut angalanermut killilersuinerit maanna atuuttut qaangiunnissaannut ullut arfiniliinnanngortut nunatta ammaqqinnissaanut ulluliisoqarpoq. Tassa juunip ulluisa 15-ianni ammaqqissasoq, Naalakkersuisut siulittaasuata, Kim Kielsenip tusagassiortunik katersortitsinermi oqaatigaa.

Partiit siulittaasui tamarmik katersortitsinermi peqataapput.

Ammaasoqarnissamut periusissaq:

 
Immikkoortoq  1: 
  
Danmarkimi tunillatsittunik misissuinermi tunillatsissimasut 5 % qaangersimanngippassuk ammananissaq aallartinneqarsinnaassaaq. 


Sapaatip akunneranut timmisartumut ilaallutik tikittut amerlanerpaamik 600-sarnissaat ammaanissap kingunerissavaa.
 

Angalasut misissortinnermi tunillatsissimassanngillat, tikinnerullu kingornagut ullut tallimat qaangiunnerisigut misissortittassallutik. Angalasut tikereernermik kingorna tunillatsissimannginnermut misissorneqarnissartik tikillugu mattusimatinneqassapput. 


Tamatuma saniatigut massakkut peqqusinerit innersuussutillu aalajangiusimaannarneqassapput. 

- Piumasaqaateqassaagut. Coronamik ersiuteqartut tamarmik nunatsinnut isernissamut akuerineqassanngillat. NUnatsinnut isernissamut itigartinneqartassapput, Kim Kielsen oqarpoq.

Juunip ulluisa 15-iata kingorna nunatsinnut angalasut tamarmik aallannginnermi amerlanerpaamik ullut marluk sioqqullugit coronamut misissortinnermi tunillatsissimannginnerat uppernarsarneqarsimasassaaq.

Tikikkaanni erngertumik ulluni tallimani angerlarsimaffimmi mattusimasoqassaaq. Tikinnermiillu ullut tallimat qaangiunnerani misissorteqqittassapput. Misissortinneranni tunillatsissimanngitsut paasineqaraangata mattusimanerat atorunnaartassaaq.

- Nunanut allanut angalanerit nammineq akisussaaffigineqassapput – tamanna paasissallugu pingaaruteqarpoq, Kim Kielsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Coronavirusimik tunillatsissimasumik Aasianni nassaartoqartoq

- Danmarkimut angalaguma napparsimalerlungalu taava tamanna nammineq akisussaaffigaara. Nunani allani tunillatsittoqaruni tappavaniiginnassapput – aningaasartuutillu nammineq akilerneqassallutik.

Siumut angalanissamut immersugassamik immersuisimanani imaluunniit tunillatsissimannginnermut takussutissaateqanngikkaanni timmisartumut ikisoqarsinnaanngilaq.

Tunillatsissimasoq nutaaq ippassaq paasineqartoq

Nunatsinni sapaatini-akunnerni aqqanilinni coronamik tunillatsissimasoqanngilaq. Tunillatsissimasorli nutaaq ippassaq paasineqarpoq - tamatumuuna Aasianni.

Tunillatsissimasoq Danmarkimit tikinnermi kingorna Covid-19-imut misissorteqqinnermini tunillatsissimasoq paasineqarpoq. Tunillatsissimasoq taassumalu ilaqutai mattusimapput, tunillaassuuttoqarnissaanullu ilimanaateqarpallaanngitsoq, nakorsaanerup oqaatigaa.

Tunillatsissimasoq Danmarkimiinnermini coronamik napparsimareersimavoq, nunatsinnullu angalannginnermini misissorneqarami tunillatsissimanngitsutut uppernarsarneqarluni.

Nunatta ammaqqinnissaa pingaaruteqarpoq - alloriarnerujussuullunilu tamanna akisussaassuseqarpugut, Inuit Ataqatigiit siulittaasuat, Muté Borup Egede oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nunatta ammaqqinnissaa ataasinngorpat saqqummiunneqassasoq

- Tunillatsissimanerup aattuutinnginnissaanut tamatta akisussaaffeqarpugut. Kangerlussuarmi inuit tikittut aallalersullu ataatsimoorfigisartagaat ukkatarissavarput.

Qanoq ingerlanneqassava?

- Malittarisassanik kingusinnerusukkut saqqummiussissaagut, Nunatta Qitornaani siulittaasoq, Vittus Qujaukitsoq oqarpoq.

Naalli Kangerlussuarmi inuit katersuutinnginnissaanut suli malittarisassaqanngikkaluartoq tunillatsissimasumillu nutaamik uppernarsaasoqaraluartoq nunatta nunarsuarmiunut ammaqqinnissaa pingaaruteqarpoq, Demokraatit siulittaasorigallagaat, Nivi Olsen oqarpoq.

- Aningaasaqarneq ingerlaartinneqassaaq. Aasangajalerpoq inuillu nunatsinni sulingiffeqarnerminni angalanissaat kaammattuutigaarput. Tamanna innersuussutigingaatsiarparput, taanna oqarpoq.

Air Greenland upalungaarsimanermi pilersaarut malillugu timmisartuussissasoq

Nunatta ammariartoqqinnera pingasunik immikkoortoqassaaq - immikkoortoq siulleq juunip ulluisa 15-iani aallartissaaq.

Timmisartukkut angallannerup marsip ulluisa 20-anni unitsinneqarnerata kingorna nunatsinnit aallarniartunut ammaassisoqaqqinnikuuvoq. Taamammat nunatsinnit aallartoqarsinnaaleqqilluni, nunatsinnulli angalaniartut  inerteqqutigineqarnerat maanna juunip ulluisa 15-iannut atuuppoq. Tamanna maajip ulluisa 31-annut atuukkaluarpoq.

Taamaammat nunatsinnut uterlutik angalaniartut juunip 15-iata tungaanut oqartussanut attaveqaqqaarlutik isernissamut akuersissuteqarfigineqaqqaartartussaapput.

Air Greenland juunip ulluisa aallaqqaataannit upalungaarsimanermut pilersaarummik annertusamik atuilerpoq. Tamanna Namminersorlutik Oqartussat Air Greenlandillu akornanni isumaqatigiissutaavoq, tassanilu Kangerlussuup Københavnillu akornanni juunip aallaqqaataaniit timmisartuussinerit sapaatip-akunneranut pingaasuusalernissaannik isumaqarpoq. Air Greenland nalinginnaasumik sapaatip-akunneranut quleriarluni timmisartuussisaraluarpoq.