Trumpip immikkut aallartitaata Kalaallit Nunaata ajornartorsiornera marlunnik sammiveqarneraraa
Kalaallit Nunaata ajornartorsiornera marlunnik sammiveqarpoq: Diplomatit aqqutigalugit pisortatigoortoq, sammivimmilu tarrajuttumi pisortatiguunngitsumi.
Tamanna KNR-ip Donald Trumpip Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitaa, Jeff Landry, sapaatip-akunnerani kingullermi apersormagu paasinarsivoq.
Jeff Landry, Louisianami guvernøriusoq, sammivimmi pisortatiguunngitsumiinnerarpaluppoq, suleqatigiissitamilu qaffasissumi inissisimasumi, Washington D.C-mi januaarimi ataatsimiinnermi akerleriiffioqisumi pilersinneqartumi, pisortatigoortumik isumaqatiginninniarnerit soqutigingaarnagit, oqaloqatigiinnermi ersersinniarsarivaa.
- Oqaloqatigiinnerit qaffasissumik inissisimaffillit Kalaallit Nunaanni innuttaasunut iluaqutaanatik, ullumikkut pissutsit tungaatigut inissisimaffianniitiinnarpaat, aallartitaq oqarpoq nangillunilu:
- Louisianamiikkaluaraanni, Kalaallit Nunaanniikkaluaraanni nunarsuarmiluunniit sumiikkaluaraanniluunniit inuunermik pitsaanerulersitsiniarluni periarfissanik atorluaarusunngitsumik ilisarisimasaqanngilanga.
Tamatuminnga Jeff Landryp – Donald Trumpip Kalaallit Nunaanni anguniakkaminik siuarsaasussatut toqqagaata, toqqarneqarnermilu kingorna nalunaartup, atorfittaaminit ullup ilaannaani suliffiusumi Kalaallit Nunaata USA-mut ilanngunnissaa anguniagaralugu – ikiorusuppaa.
KNR-imit apersorneqarnermini nammineq præsident Trumpilu Kalaallit Nunaata inuussutissarsiornikkut ineriartortinneqarnissaanik aningaasaqarnikkullu siuariartornissaanut peqqinnissaqarfiullu pitsaanerulernissaanik tapersersuiumanerat pillugu itinerusumik oqaluttuarpoq.
Guvernøri ulloq naallugu suliffiusumik atorfeqarami suleqatigiissitami qaffasissumi inissisimasumi isumaqatigiinniarnernut peqataaneq ajorpoq.
Tamanna pinnagu Jeff Landryp Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfik isornartorsiorlugu ulapputigaa, kalaallit ikittunnguit inussiarnersut oqaloqatigisarpai nunallu aningaasaqarnera siuarsarniarsaralugu:
- Ilumoortumik, USA-p Kalaallit Nunaanni aningaasaqarnikkut ineriartortitsinissamut qanoq ikiuisinnaaneranik paasinninnissaq soqutigisatuaraara.
Isumaqatiginninniarnerit, taassuma oqarneratut USA-p, Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni attaveqatigiinnerup annertunerulersinnissaanik siunertaqarfiusut, 'diplomatitut piffissaq tamaat sulialinnut isumagitinniarpai'.
Nunattali aningaasaqarnikkut attavigilernissaa, nammineq susassaqarfimmisut taallugu, ukkatariniarpaa.
Landryp susassaqarfia
Jeff Landryp nammineq oqarneratut, 'sanilitut attaveqatigiilluarnissaq' innuttaasunik oqaloqateqarnikkut suliffeqarfinnilu suleqatigiinnikkut ineriartortinnissaa anguniagaraa.
Aalisarneq takornariaqarnerlu Louisianap Kalaallit Nunaatalu suleqatigiilluarfigisinnaasaatut taakkartorpai.
Jeff Landryp Amerikamiut sinniisutut aallartitat nammineq siuttuuffigisani Kalaallit Nunaannukarnissartik pilersaarutigigaat, maajimi tamanna pissagunartoq KNR-imut oqaatigaa.
Taassuma USA-p nunanut allanut ministereqarfia oqaloqatiginerarpaa, taassumalu Alaskap guvernøria, Mike Dunleacy taassumalu nulia naggueqatigiinnit inunneersoq angalaqatigerusullugit oqaatigaa.
Washingtonimi nunanut allanut ministereqarfiup pilersaarutit ilisimanngilai, Landryllu nammineq oqaaserisai innersuussutigalugit.
Alaskami guvernørip KNR-imit apeqquteqaat uterfiginngilaa.
Sunniiniarluni paasititsiniaaneq
KNR-ip sillimaniarnermut politikkikkut malinnaasut pingasut qularutiginnilluinnartut oqaloqatigai.
Taakku Jeff Landry Amerikamiut arlallit Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni sanngiiffiusinnaasut soorlu peqqinnissaqarfik atorlugu avissaartuutsitsiniartut ilagigaat oqaatigaat.
Illersornissaqarfiup Isertortumik Paasiniaasartuini misissueqqissaartartut pisortarisimasaata Jacob Kaarsbop Jeff Landryp pissusilersuutai ‘sunniiniarsaraluni’ Donald Trumpip Kalaallit Nunaannik tiguserusunneranut tapersiiniarnermik siunertaqartutut oqaatigai.
Tusagassiortup Kalaallit Nunaannullu tunngatillugu ukiorpassuarni ilisimasaqartup, Martin Breumip taanna sunniiniarnermik iliuuseqarnerunerarpaa.
- Jeff Landry anguniagaqarpoq. Tamanna præsidentip Kalaallit Nunaannik tiguserusunneranik malinninniarnermut tunngassuteqarpoq. Immikkoortut allat tamarmik, tassa Kalaallit Nunaannut neqerooruteqarniarsaralutik iliuuseqarniarnerat pilerinarsaalluni sunniiniarneruvoq, Martin Breum nassuiaavoq.
Jeff Landry kalaallinut inunnut USA-p qanilliniarneranut naaggaaqattaarsimasunut qanoq oqaaseqarusunnersoq aperineqarami ima akissuteqarpoq:
- Isumaqarpunga pakatsinarluinnartoq, pissutigalugu ornigulluta atassuteqarnerup qanoq iluseqarsinnaaneranik oqallisiginninnissamut periarfissiinngillalluunniit.
- Inuit siuaavi nazistit qeqertamik tiguaaniarlutik siorasaarilermata naaggaanngitsut nalunngilara. USA isumalluuterpassuarnut aningaasaliissuteqarlunilu Europami innuttaasunut sanilliullugu inunnik amerlanerusunik annaasarpoq aamma imminut navianartorsiortilluni Kalaallit Nunaannik illersuilluni.
- Aamma isumaqarpunga inuit akornanni attaveqarneq pineqarani politikkikkut pisut pineqarnerusut, Kalaallit Nunaannukarnissatsinnut periarfissiinnartariaqarpaatigut.
'Nunarsuaq ulorianartuuvoq' aamma nunat ilaasa, matumani Kina Ruslandilu ilanngullugit nunanik allanik pingaartumik nunarsuup kitaata affaaniittunik atornerluiniarput, Landry nangippoq, tamannalu 'præsidentip akuerisinnaanngilaa.'
- Tamanna præsidentip pimooruppaa. Suleqataalluassaaq, Kalaallit Nunaannullu atassutigissaartuulluni.
Martin Breumip tamanna ‘Sorsunnersuup Aappaa aamma Amerikamiut Kalaallit Nunaanniinneranut oqaluttuamik kukkusumik imaluunniit ilisimaaralugu allangnortitsinerusoq' oqaatigaa.
Taassuma oqarnera naapertorlugu ‘tamanna nammineq nunagisamik pingaartumik illersuiniarneruvoq.’
Tamanna Amerikamiut 'takorluukkaminnik tuaviuussinerannik’ tassunga takussutissiivoq.
- Tamanna maannakkut piaarnerpaamik pisussaaneranik isumassarsiaavoq. Ileqquusumik iliuutsit aqqutigalugit qaaqquneqarnianngillat, Breum oqarpoq.
‘Ajornakusoortoq’
Rasmus Sinding Søndergaard Dansk Internationale Studierimi Amerikamiut nunanut allanut politikkiannik ilisimatusartuuneruvoq, taassuma Landry ‘Trumpip Kalaallit Nunaannik aqutsilerusunneranik angusaqarnissaa pillugu kalaallinut USA-mut ilaalernissamut qularunnaarsitsiniarnissamik Donald Trumpimit suliakkinneqarsimanerarpaa'.
Aallartitaq tassunga atatillugu ‘Kalaallit Nunaata USA ilaatinnerunissaa pisariaqartikkaa imaluunniit kissaatigigaa pillugu oqaluttuanut sakkortusaaniarsarisoq', Rasmus Sinding Søndergaard oqarpoq.
Paasissutissiinermillu sunniiniarsarineq una taassuma oqarnera naapertorlugu Kalaallit Nunaannut taamaallaat sammisuunngilaq, aamma USA-mi nunami imminermi malinnaasunut Kalaallit Nunaatalu USA-mut ilaalernissaanik soqutiginninngitsunut aamma sammisuulluni.
Tamannali ajornaatsuinnaanavianngitsoq, immikkut ilisimasallit pingasut siulittuipput.
- Landrylli kalaallinut atassuteqarniarnera angusaqarniarneralu soorunami ajornakusoorpoq, taassumami pisortaata USA Kalaallit Nunaanni ukiuni kingullerni nuannarineqanngilluinnartileraa, Rasmus Sinding Søndergaard oqarpoq.
Jeff Landryp Trump sinnerlugu Kalaallit Nunaannik tiguaarusunnersoq pillugu akissuteqarsinnaanani KNR-imut oqaatigaa.
Aallartitalli ‘Kalaallit Nunaanni innuttaasunut atugassarititaasut USA-p suleqatigineratigut’ pitsaanerusut pilersinnissaanut periarfissarinnerusoralugu erseqqissaatigaa.
Tamannali qanorpiaq isikkoqassanersoq erseqqissumik oqaatigisinnaanngilaa.
- Kisianni annikitsunik nalinginnaanerpaat nunamilu sanileriilluartumik aallarniissutigisinnaavagut? Trumpip aallartitaa aperivoq.
Allamut sangoratarnissamut aarlerinartoqartoq
Apeqquterujussuaq piffissami matumani akineqanngitsoq tassaavoq: Suna pingaarnerpaava Kalaallit Nunaannut tunngatillugu ilungersuanermi suna allamut sangutitsiva?
Martin Breumip oqarnera naapertorlugu ‘isumaqatigiinniarnerit præsidentip inuisalu kissaatigisaanni pingaarnerpaannginnerat aarlerinartumik erseqqarippoq’.
- Isumaqatigiinniarnerimmi inerneri qanoq pineqassappat? Præsidentip kissaatigisaanut naapertuutinngitsut qaammatini aggersuni takutinneqarpata taama taakku tamarmik qaangiinnarneqassappat? Martin Breum oqarpoq.
Taassuma Danmarkip ministeriuneratanunanullu allanut ministeriata ‘Amerikamiut Kalaallit Nunaannik aqutsilernissamik kissaateqarnerannut atatillugu ingerlatsinerminnik suli unitsitsinngitsut oqaatiginikuugaat’ maluginiarpaa.
Rasmus Sinding Søndergaardip ingerlatsinermi kikkut aqutsisuunersut aamma apeqquserpaa:
- Atorfilittatigut suleqatigiissitami suliaqarnermit Trumpimut naammagisimaarnartumik tunniussisoqarsinnaassanersoq apeqqutaavoq, taanna oqarpoq, nangillunilu aqqut sorleq sangutitsinersoq nalunarnerarpaa.
- Illuatungeriit tamarmik naammagisimaarsinnaasaannik inerniliisoqassanersoq taamaalillunilu ilungersunartunut unitsitsisoqassanersoq imaluunniit Trumpip aqutsilernissamik angusaqarusuttuarneranut ersersitsiunnaarsaasoqaannarnersoq qaammatini aggersuni akissutissarsisinnaassagunaripput, Rasmus Sinding Søndergaard siulittuivoq.
Trumpilli uummataata sumiinnera qularutigineqarsinnaanngilaq, ilisimatusartuuneq oqarpoq.
Amerikamiut qullersaqarfiannut qanimut attuumassuteqartoq Kalaallit Nunaannut pilersaarutinut ilisimannilluartoq KNR-ip oqaloqatigisaa aamma taama naliliivoq.
Præsidenti Kalaallit Nunaannut tunngatillugu suli pilersaaruteqarpoq, qaqeqqinneqarumaarlutillu, qitiusumik tusarfik taama oqarpoq.
- Puigunngilaa, Washingtonimit tusarfik Trumpip qullersaqarfianiittoq oqarpoq.