Kalaallit Nunaat pillugu nuannersunik oqaaseqartoqaraluartoq suli saqitsaassutigineqartoq

Münchenimi USA-mik ataatsimeeqateqareernermi Naalakkersuisut siulittaasuat Danmarkillu ministeriunerat nuannersumik oqaaseqarput. Kalaallit Nunaalli pillugu saqitsaanneq uninngilaq, ministeriuneq oqarpoq.
Münchenimi sillimaniarneq pillugu ataatsimeersuartoqarnerani Jens-Frederik Nielsen aamma Mette Frederiksen nuannarineqaqaat. Amerikamiulli aqutsisoqarfiannit Kalaallit Nunaata siunissaa pillugu apeqqummut taasariaqartumik allannguuteqartoqarpasinngilaq. Assi © : Markus Valentin / KNR
Allattoq Isak Hüllert
februaarip 17-at 2026 07:29

Naalakkersuisut siulittaasuata Jens-Frederik Nielsenip (D) aamma Danmarkip ministeriunerata Mette Frederiksenip USA-p nunanut allanut tunngasunut ministeria Marco Rubio Münchenimi sillimaniarneq pillugu ataatsimeersuartoqarnerani tallimanngormat naapippaat.

Amerikamiut diplomatiat qaffasissumik atorfilik ‘oqaloqatigilluarlugu’, Ministeriuneqarfik inoqatinut attaveqaammi X-imi kinguninngua allappoq.

Jens-Frederik Nielseni ataatsimiinnermi ‘oqaloqatigiinnerit ingerlareersut aqqutissaasutut naqissuserneqarput’, aamma ‘taamatullu nunatta soqutigisai naqissuseqqinneqarlutik’, Facebookimi Instagramimilu allappoq.

Suliaqarneq ‘isumaqatigiissutigineqartutulli suleqatigiissitani nanginneqassaaq’, Ministeriuneqarfik, sillimaniarneq pillugu ukiumoortumik ataatsimeersuarnerani politikerit taakkua pingasut oqaloqatigiittut assitaliullugit X-ikkut allappoq.

Ataatsimiinnerli ministeriunermut Mette Frederiksenimut eqqissiallaataarpasinngilaq.

USA-p præsidentiata Donald Trumpip Kalaallit Nunaannik tiguaarusunneranut apeqqummut isumaanik allannguinngitsoq isumaqarluni, oqallinnermi Rubio ataatsimeeqatigereerlugulu taanna oqarpoq.

Kalaallit Nunaannut tunngatillugu ‘taamatoqqissaaq’ kissaateqartoq, taanna oqarpoq.

Kalaallit Nunaannut attaveqarneq nassuiaaserli

Præsidentip Illorsuata asanninnerup ulluani kortimi, Kalaallit Nunaat uummataasamik sinaakkuserlugu X-imi ullup ingerlanerani saqqummiussivoq, ima allagartalerlugu: ‘Situationshiperput qanoq taaneqassanersoq piffissanngorpoq’.  

Allatut taallugu: ‘Attaveqarnitta soorpiarnera erseqqissassallugu piffissanngorpoq’. 

Ataatsimiinnerup imarisaasa ilamerngi tamanut saqqummiunneqarput, TV 2-lli allannera naapertorlugu ‘sivikitsuararsuuvoq’, sammisamullu sakkortusisumut oqallinneq itisilernagu, aallartitat taakkua pingasut inissisimanerminnik sivikitsuaqqamik nalunaajaanertut ittumik ataatsimiittut.

Rubiop Kalaallit Nunaat oqalugiarnermini arfininngormat taanngilaa. 

Naalagaaffeqatigiit nunat tamalaat oqallinneranni pingaaruteqartoq

Kalaallit Nunaat Münchenimi oqaluuserisassani pingaaruteqarpoq.

Amerikamiut atuagassiaata The Atlanticip Jens-Frederik Nielsen sillimaniarneq pillugu ataatsimeersuarnermi maluginiarneqarnerpaasoq sapaatip akunnerata naanerani oqaatigaa.

Sillimaniarneq pillugu ataatsimeersuarnermi siulittaasup, Wolfgang Ischingerip naggasiutigalugu oqalugiarnermini Kalaallit Nunaat Danmarkilu eqqaavai.

- Killeqarfinnik qaangiisoqartillugu tamanna isiginngitsuusaaginnarneqarani isiginiarneqartariaqartoq Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu ikinngutitta eqqaasippaatigut, taanna oqarpoq.

Wolfgang Ischingerip tamanna sioqqullugu nunarsuarmi politikkikkut pissutsinik kikkut tamarmik ullumikkut malinninnersut qulartigineqartoq oqaatigaa.

Marco Rubiop ullormi ataatsimeeqatigineqarnerani Donald Trumpip Kalaallit Nunaat pillugu isumaqatiginninniartoqaleruttortoq issittumilu qeqertap USA kissaatigigaa isumaqarluni, præsidentip illorsuata saani tusagassiortunik katersortitsinermi oqaatigaa.

- Kalaallit Nunaata kissaatigigaatigut isumaqarpunga, kisianni Europa isumaqatigilluinnarparput. Qanoq tamarmi inerneqarumaarnersoq takujumaarparput. Kalaallit Nunaat pillugu maanna isumaqatiginninnialeruttorpugut, USA-p præsidentia tallimanngormat unnukkut oqarpoq.