Timmisartumut ilaasut tamarmik coronavirusimik tunillatsissimanngitsut

Tunillatsissimasutut pasineqartut Københavnimit Kangerlussuarmut timmisartumut ippassaq ilaasut coronavirusimik tunillatsissimanngillat. Tamanna Tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsuup uppernarsarpaa.
Assi © : KNR
marsip 10-at 2020 09:40

Inuit pingasut Kangerlussuarmi ippassaq mattunneqartut coronavirusimik tunillatsissimanngitsut uppernarsarneqarpoq.

Tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsuup innersuussutai:

 

- innuttaasut nunami aarlerinaatilimmeereerlutik nunatsinnut uternerminniit ulluni 14-ini tulliuttuni angerlarsimaannaqqusaapput.

 

- innuttaasut nunami aarlerinaatilimmeereerlutik nunatsinnut utersimasut napparsimmavinnut, utoqqaat illuinut illuutinullu allanut aarlerinaateqarfiulersinnaasunut ornigutinnginnissaat innersuussutaavoq.

 

Aaqqissuussat inunnit 1000-init amerlanerusunik peqataaffigineqarsinnaasut unitsinneqarnissaat kinguartinneqarnissalluunniit Tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsuaq tallimanngornermi inassuteqarpoq.

Nualluummik tunillatsissimasutut pasisaasimagaluartut ilaat, Alexandra Pipaluk Hammeken KNR-imut taama paasissutissiivoq.

Taakkulu pingasut tunillatsissimanngitsut Tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsuup tusagassiortunik katersortitsinermi uppernarsarpaa.

Inuit taakku pingasut timmisartorsuarmik Københavnimiit Kangerlussualiartuupput. Taakkulu tamarmik nunatsinni najugaqarput danskisullu innuttaassuseqarput.

Alexandra Pipaluk Hammeken immikkoortinneqarluni ineeqqaniitinneqartut ilagaat. Taassumalu tunillatsissimannginnini nuannaarutigisupilussuuaa. 

Pasineqaraluartut pingasut tunillatsissimanatik ullaaq nalunaaqutaq qulingiluat qaangilaaraa paasitinneqarput.

- Nuannaarsuataarpugut. Eqqarsarpunga YES! Maanna angerlarsinnaanngorpugut. Immikkoortinneqarluni ineeqqamiitinneqarluni nuanneeqaaq, Alexandra Pipaluk Hammeken KNR-imut oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Coronavirusimik tunillatsissimasinnaasumik Kangerlussuarmi mittarfimmi pasitsaassaqartoqartoq

Nunat aarlerinaatilittut pineqartut makkuupput:

- Italiami nunap ilai Emilia-Romagna, Lombardiet, Piemonte, Marche, Valle d’Aosta Venetolu.

- Irani tamarmi

- Kina (Hong Kong, Macau Taiwanilu minillugit)

- Korea Kujallermi nunap immikkoortua Gyeongbuk tassanilu illoqarfissuaq Daegu

 

Tusarfik: Nunatta tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsua, Danmarkimi peqqissutsimut aqutsisoqarfik

Inuit pingasut Savalimmiuniit angalapput, taakkulu nammineerlutik timmisartumi sulisunut peqqinnginnerminnik ilisimatitsipput.

Tamatuma kingorna timmisartorsuarmi naalakkap oqartussat ilisimatippai, takkulu nunatta nakorsaanera politiillu Kangerlussuarmut misissuisikkiartorlugillu paasissutissarsiortippaat.

Tunillatsissimasutut pasineqartut tamarmik Kangerlussuup akunnittarfiani ippassarli immikkoortillugit ineeqqaniitinneqarput.

Nunap matunissaa eqqarsaatigineqanngitsoq

Taakku pingasuullutik nammineq qinikkaminnik immikkoorlutik ineeqqamiipput. Ilaasut sulisullu timmisartumi sumiinnerat apeqqutaatillugu tunillatsissimanissamut qaninnerusunut qaninnerunngitsunullu immikkortinneqartut.

Ilaasut 55-it tunillatsissimanissamut qaninnerusunut immikkoortinneqarput.

Timmisartumut ilaasut inimut immikkoortinneqarusunngippata, Tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsuup pinngitsaalillugit immikkoortinnissaannut pisinnaatitaaffeqartoq, politimesteri Bjørn Tegner Bay tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq. 

- Aaqqissuussaq tamaat nunamut angalasinnaanermik inooqataasutullu pisussaanermik misigisimanermik tunngaveqarpoq. Inuit namminneerlutik nalunaartarnissaannik tunngaveqarpoq. Arlaat aaqqissuussamut peqqusersusaarniarunik taamaaliortuaannarsinnaapput.

- Arlaat immikkoortinneqarlutik ineeqqamiitinneqarusunngippata inassutinullu malinnikkusunngippata pissaanermik atuisinnaanermik periarfissaqarpugut. Kisianni taamaaliornissamut maannakkut pissutissaqanngilluinnarpugut, taamaaliornissarlu kissaatiginatigu.

- Nunap matunissaanut periarfissaqanngilagut. Aamma nunap matunissaanut isumaliuteqanngilagut. Inuiaqatigiit  aningaasarsiornerullu unittuunnginnissaat pingaaruteqarpoq. Isumaliutiginngilluinnarparput, Bjørn Tegner Bay oqarpoq.

  • Tunillatsissimanermut pasitsaassaqartoqaruni imaluunniit tunillatsissimanermut ersiuteqartoqaruni peqqinnissaqarfik attavigineqassaaq. Kimut sianernissaq nalornissutigineqarpat Nakorsaaneqarfiup nittartagaa iserfigalugu napparsimaviup qaninnerpaap normua nassaarineqarsinnaavoq.
  • Nittartakkami nun.gl-imi paasissutissaq amerlinikuupput.
  • Tunillaassortunik nappaalasoqarneranut ataatsimiititaliarsuup innuttaasut marsip aappaata kingorna sumiiffinni aarlerinaateqartuniissimasut ulluni 14-ini angerlarsimaannarnissaat inassutigaa.
  • Tunillatsissimanermut ersiuteqartut kisimik misissorneqarsinnaapput. Ersiutit tassaasinnaapput: Quersorneq, kissarneqarneq anersaartorniarnikkullu ajornartorsiuteqarneq.
  • Tunillatsissimanermut ersiuteqaraanni napparsimmaviit utaqqisarfiinut ingiinnartoqassanngilaq.
  • - Sianertoqaqqaassaaq. Napparsimasut napparsimmavimmi napparsimasunut allanut tunillaannginnissaat pissutigalugu aggiinnassanngillat. Taamaammat tunillatsissimasinnaaneq ernumassutigineqarpat takkunnissaq nalunaarutigineqaqqaassaaq, taamaalilluni takkunnissaanut allanut tunillaasinnaajunnaarnissaa pilersaarusiorneqaqqaassaaq, nakorsaaneq, Henrik Hansen oqarpoq.