Tamaat isigalugu: Utoqqatserneq, politiit eqqartuussiveqarnerlu Folketingimi sammineqassasut

Meeqqat misileraatigineqartut utoqqatserfigineqarnissaat sivitsortumik utaqqineqartoq, naalagaaffimmi sulisut akissarsiaat naligiittut politiillu pitsaanerusut. Tamakku Folketingip ukiuani nutaami oqallisigineqartussanut ilaapput.
Folketingip ukiua nutaat ullumi aallartippoq. Assi siorna ammaanermit assilisaavoq. Assi © : Scanpix
oktobarip 06-at 2020 06:14
Nutserisoq Connie Fontain

Aki-Matilda Høegh-Dam Siumumeersoq, Aaja Chemnitz Larsenilu Inuit Ataqatigiinneersoq Folketingimili ilaasortaanerpaasimasup - Venstremit Bertel Haarderip Folketingimi politikikkut ukioq nutaaq ullumi Danmarkimi nalunaaqutaq ullup-qeqqanut ammarpagu ukiut aappassaannik sanileriissapput.

Taakkulu marluk sammisassat assigiinngitsut piareersimapput.

Meeqqanut misileraatigineqarsimasunut utoqqatsertoqarnissaa

Kalaallit meerartaannut misileraatigineqarsimasunut utoqqatsertoqarnissaa ministeriunerup neriorsuutigisimasaa – kinguartinneqaqattaartorli ataatsimut sammisassaraat.

Meeqqat
Meeqqat misileraatigineqarlutik, angajoqqaaminnik peerneqarlutik 1951-imi Danmarkiliartinneqartut

Kingullermik kinguartinneqarnerani danskit-kalaallillu suliamut tunngatillugu nalunaarusiaat coronap ilungersunartorsiortitsineranik kinguaattoorneranik pissuteqarpoq. Nalunaarusiap novembarip qiteqqunnerani saqqummersinneqarnissaa maannamut nalunaarutigineqarnikuuvoq, kisianni, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

- Ministeriunerup kalaallit meerartaannut misileraatigineqarsimasunut utoqqatsernissamik neriorsuuteqarnera paasiniaaffigisariaqarparput. Misissuinermi qanoq angusaqartoqarsimanera paaserusupparput.

Politiit akissarsiallu pillugit isumaqatigiinniarnerit

Ukiakkut ataatsimiinneq politiit pillugit nutaamik isumaqatigiissuteqartoqarnissaata isumaqatigiinniutigineqarneranik ilaatigut ilaqassaaq.

Danskit naalakkersuisuisa kalaallit politeeqarfeqarfii amerlanerusut nutarsagaanissaat kissaatigaat, atortut nutaat, suliaqartut nutaat politiit meeqqanut kinguaassiutitigut atornerluisimasunik suliaqarneranut ataatsimut isaaffiusussat. Tamatuma saniatigut Kalaallit Nunaanni politiinik amerlanerusunik atorfinitsitsisoqassaaq.

Siunnersuut Folketingimi kalaallit partiivinit tigulluarneqarpoq. Politiinili pineqaatissinneqarsimasunullu inissiisarfinni nakkutilliisut akissarsiaannut tunngatillugu tunngaviulluinnartussamik amigaateqartoqartoq, Aki-Matilda Høegh-Dam isumaqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nunatsinni politiit Peqatigiiffiat: Anguniagarput suli angunngilarput

Eqimattanummi marlunnut nutaamik upernaaq isumaqatigiissuteqartoqaraluartoq taakku Danmarkimi suleqataannut atatillugu suli equngasoqarpoq. Tamannalu naalagaaffiup ataani atorfilinnut inatsisit assigiinngitsut marluk atorlugit isumaqatigiissuteqartoqarneranik pissuteqarpoq.

Assi © : Simon Uldum

- Tassa imaappoq danskit akissarsiaat pillugit isumaqatigiissuteqartoqarnerani kalaallit aamma isumaqatigiissuteqarfiussapput, taamaalillutik nikingalertarput. Kalaallillu pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmi politiiniluunniit nakkutilliisut taamaalillutik akissarsiaminnut atatillugu kinguariartuinnalertarlutik. Taamaammat inatsisitigut allannguiffigisinnaanerlugu misissortariaqartutut nalilerparput, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

Inuit Ataqatigiinni ilaasortap Folketingimiittup nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni politiinilu nakkutilliisut Danmarkimi suleqatimi assingannik isumaqatigiissuteqalernissaat ukiuni qassiiusuni tapersigaraa.

Pinerluuteqarfiusut, naapertuilluanngitsuliorfiusut eqqartuussisullu ukkatarinerat

Danskit 2021mut anignaasanut inatsisissaata isumaqatigiissutigineqarnissaat aamma aallartippoq. Danskit naalakkersuisuisa kinguaassiutitigut pinerluuteqarsimasutut eqqartuunneqarsimasut katsorsarneqartarnissaannut 1,9 millionit koruunit atorniarpaat.

Tamanna Inuit Ataqatigiit taperserpaat. Aaja Chemnitz Larsenilli aningaasat ukiuni aggersuni marloriaatinngortinneqarnissaat kissaatigaa.

- Meeqqanik atornerluisimasut erngertumik ikiorneqarnissaat kissaatigaarput, taamaaliornikkut meeqqanut nutaamik atornerluisoqannginnissaa qulakkeerneqassammat, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Siumut danskit naalakkersuisui pillugit: Ajunngilaannarmiit pitsaanerusumik angusaqarsinnaagaluarpugut

Taassuma Inuit Ataqatigiit tamatuma saniaitigut kinguaassiutitigut atornerlunneqarsimasut katsorsarneqarnissaannut aamma aningaasaliisoqarnissaa kissaatigigaat ilanngullugu oqaatigaa.

Meeqqat
Assi © : Camilla Dam/KNR
Meeqqat kinguaassiutitigut atornerlunneqartarnerat pissutigalugu akerliussutsimik takutitsineq

- Pinerluuteqarfiusimasut pinerluuteqarsimasunut inissiisarfiimmiittunitulli ukkatarisaqariaqarpagut, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.

Siumit, Aki-Matilda Høegh-Damip danskit naalakkersuisuisa eqqartuussisut ilinniagaasa qaffassarnissaannut aningaasaliisoqarnissaa aamma kissaatigaa.

Taassumami eqqartuussinerit amerlasuut inatsisitigut tunngavissaqanngitsumik qularnartumik aalajangiiffigineqartarsorai.

- Takusinnaavarput eqqartuussutit amerlasuut kukkusumik tunngaveqartumik ajoraluartumik aalajangiiffigineqartartut, immaqa inatsit kukkusumik atuarneqarsimalluni. Taakku tunngavigalugit eqqartuussisut inatsisinik atuarnissamut paasinninnissaminnullu pisinnaatitaaffimminnik pitsanngorsaavigineqarsinnaanersut takusariaqarparput, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.