IA illersornissamut isumaqatigiissut pillugu: Nunatta paassat aqerlullu pisariaqartinngilai, nakkutiginninnerlu pisariaqartillugu

Nakkutilliineq ilinniartitaanerlu Issittumi akeqqat qaartartumeersinnaanissaannit pingaarnerupput. Folketingimi IA isumaqatigiissutigineqaqqammersumut nersualaarinnittoq taama isumaqarpoq.
NATO-p timmisartuaqqat ungasianit aquttakkat Global Hawk assimiittut ullumikkut atugarai. Illersornissaqarfiullu timmisartuaqqat Issittup silaannaani aamma angalatittalissavai. Tamanna isumaqatigiissummi nutaami allassimavoq. Assi © : Tim Søgaard/FKO-KOM
januaarip 25-at 2024 11:31
Nutserisoq Ivik Kristiansen

Illersornissaq pillugu isumaqatigiissutip immikkoortuisa ilaat Danmarkimi partiinit, Naalakkersuisunit Savalimmiunilu naalakkersuisunit isumaqatigiissutineqartoq Folketingimi Inuit Ataqatigiinnit nuannaarutigineqarpoq.

Ilaatigut timmisartuaqqanut ungasianit aqunneqarsinnaasunut ungasissumullu ingerlaarsinnaasunut aningaasanik immikkoortitsinerunissaq isumaqatigiissutigineqarpoq.

Tamanna 2021-mi isumaqatigiissutigineqaraluarpoq, akisuallaartussatulli nalilerneqarmat, taamaatiinnarneqaleraluarluni.

- Susoqarnersoq pillugu ilisimasakippallaaratta, timmisartuaqqanut ungasianit aqunneqarsinnaasunut ungasissumullu ingerlaarsinnaasunut kiisami naammassisaqartoqarnera pitsaasuusoq isumaqarpunga, Aaja Chemnitz (IA) oqarpoq.

Naalagaaffinnit allaneersut kunngeqarfiup Issittumi killeqarfiata iluaniikkunik atortorissaarutaasa ilisarnaataat timmisartuaqqanit ungasianit aqunneqarsinnaasunit malugineqarsinnaassapput. Timmisartuaqqat aamma sumiiffimmik nakkutilliissapput namminersortuunerup innarlerneqannginnissaanik qulakkeerinnissallutik.

Isumaqatigiissummili Illersornissaqarfiup umiarsuaasa Issittumi illersorsinnaanissaannut aningaasanik – tassa 9,7 milliardit koruuningajannik aamma immikkoortitsisoqarpoq.

Issittumili umiarsuit torpedossaannut silaannakkullu saassunneqarnermi illersuutissaannut immikkoortitsinissaq isumaqatigiissutigineqaqqammerpoq. Naallu IA-p Issittumi sakkussiorneq akerlerigaluaraa, tamanna pitsaasuusoq, Aaja Chemnitz isumaqarpoq.

- Ruslandimit aqqartartunik sakkutooqarnikkulluunniit allanut tunngasunut iluaagisanik siumugaqareerluni namminersortuunermut innarliinnginnissamut iliuusereqqusat malinneqanngippata, iliuuseqarsinnaanissaq pingaaruteqarpoq.

- Paassalli aqerlullu pingaarnerpaajusorinngilakka, Aaja Chemnitz oqarpoq.

Kangerlussuarmi ilinniarfimmi inissat amerlanerussangarpasittut

Inuit Ataqatigiilli oqarnerat naapertorlugu, upalungaarsimanermi Kangerlussuarmi ilinniarfimmi ilinniarsinnaasut amerlanerunissaata isumaqatigiissutigineqarpasinnera pitsaavoq.Inuusuttut 236-t holdini siullerni ilinnialernissamut qinnuteqartut, Issittumi Sakkutooqarfiup KNR-imut paasissutissiissutigaa. Taakkunannga 165-it missaanniittut ilinnialersinnaanissamut misilitsereersimapput.

Politikkikkut isumaqatigiissut malillugu ilinniarfik ukioq manna maajimi aallartippat qinnuteqartunit arfineq-pingasunit 15-inut taamaallaat ilinnialersinnaapput.

- Nunarsuup piffissami matumani sorsuttoqarfiunerani akerleriittoqarfiuneranilu inuusuttortagut illersornissaqarfimmi tunngaviusumik ilinniarfimmut peqataarusunnerat iluatsilluartumik oqaluttuaavoq. Inuusuttortagummi ilinnialernissamik, siunissamilu sulilernissamik periarfissaqarnerulersinnaapput, Aaja Chemnitz oqarpoq.