Nukissiorfiliassamut ernumassut: Kulturikkut kingornussat sequmissinnaapput

Naalakkersuisut erngup nukinganik nukissiorfiliornissamut maanna aningaasaliisussarsiorput, tasersuilli marluk sanaartorfissatut siunniussat eqqaat kulturikkut kingornussanik eriagisassanik nersutinullu tamaaniittunut akornusiissasoq, Nunatta katersugaasivissua Pinngortitaleriffillu naliliipput.
Tasersiami aallaarsimaartarfitoqaq piliffiusarsimasoq eriagisaasorlu. Assi © : Foto: F. Larsen 2007
maajip 14-at 2022 11:19
Nutserisoq Karline Platou

 

Tatsit suliffeqarfinnit nunani tamalaaneersunit nukissiornikkut atorluarneqarsinnaasutut neqeroorutigisai tassaapput Kangerlussuup kujataatungaaniittoq Tasersiaq aammalu Nuup avammut kangerluaniittoq Tarsartuup Tasersua.

 Tatsillu taakkua amerikamiut suliffeqarfiutaat Alcoa pileruttulermat Maniitsup eqqaani aluminiumik aatsitsiviliornissamik pilersaarummini innaallagissiornermini atugassatut pilersaarutigisimasaralui, atunngitsuugaali.

Tasersialli Tarsartuullu Tasersuata eqqaani erngup nukinganik nukissiorfiliortoqariataassagaluarpat tamanna pinngortitamut kulturikkullu kingornussanut sunniuteqarsinnaaersoq Alcoap suliniutaanut atatillugu arlaleriarlugu misissorneqartarsimavoq.

- Kitaani piniarfiit pingaarnersarisimasaat Tasersiamiipput, Nunatta Katersugaasivissuani atorfilik, Christian Koch Madsen, oqarpoq.

- Tamatumami nalaa aallaarsimaarfissuusarsimavoq piniarfiusarsimaqalunilu, attakusiuunit assaaffiusarsimasoq taamaalillunilu Kalaallit Nunaata kulturikkut oqaluttuarisaaneranut attuumassuteqartupilussuulluni, taanna nangippoq.

Katersugaasivissuup Tasersiap eqqaani kulturikkut kingornussat illersorumallugit tamatuma eqqissisimatitaasunngortinnissaa ukiuni arlalinni isumaliutaannut ilaasimavoq

- Tasersiap ulikkumaarnissaanik paasissutissat pissarsiagut naapertorlugit tatsip qanittuani kulturikkut kingornussat nalunaarsorneqarsimasut tamarluinnapajaamik uligussaallutik tammassapput, allatullu oqaatigalugu aserussapput.

 

AAMMA ATUARUK Maniitsup timaani tatsit marluk nukissiorfissatut ussassaarutaasut

 

Tarsartuup Tasersua

Aamma Tarsartuup Tasiata eqqaani kulturikkut kingornussaqarpoq, Christian Koch Madsenilli oqarnera naapertorlugu taamakkua qutsissumiikkamik taseq ulikkaluarpat aserornavianngillat.

- Tarsartuup Tasersua tassaavoq Kalaallit-Nunaata kitaani piniariarfiit pingaaruteqarnerpaasimasumut tulliusoq, tamaanimi qammaviit ujaqqanik qammakkat nassaassaapput, tamakkualu maani Nuup kangerluani taamaallaat ilisimagaluarpagut, Christian Koch Madsen oqarpoq.

Taanna naapertorlugu, qammaviit (piniarnermi atugassiat) Kalaallit Nunaata sinnerani nunaniluunniit issittuni allani nassaassaanngillat. Katersugaasivissuarmiilli ilisimaneqanngilaq, qammaviit tamakku kikkunnit qangalu sananeqarsimanersut, taamalu aamma qanoq pisoqaatiginersut.

Katersugaasivissuarli naliliivoq, qammaviit Tarsartuup Tasersuaniit qutsinnerujussuarmiimmata, tatsip ulinneranit anguneqarsinnaanavianngitsut taamalu aserornaviaratik.

 

Ved Tarsartuup tasersua findes såkaldte stenhuse, en unik type anlæg som kun kendes fra bunden af Nuuk fjorden og ingen andre steder i Arktis Assi © : Foto: F. Larsen 2007

Tarsartuup tasersuata eqqaani qammavinnik ujaqqanik qammakkanik peqartiterpoq, taakkulu immikkuullarilluinnartuupput taamaallaallu Nuup kangerluani nassaassaallutik, nunanili issittuni allani nassaassaanatik. Asseq: F. Larsen 2007.

 

Sumiiffinni taakkunani erngup nukissiorfiliortoqassappat kulturikkut kingornussat uligunneqassanersut misissorneqartariaqassaaq, tamannalu iluaannassaaq.

- Erngup nukissiorfiliortoqarnialersaartoqarnera itsarsuarnitsanut eriagilluinnagassanut immikkuullarissunullu aarlerinartorsiortitsivoq, pilersaarullu piviusunngussappat ilisimasat katersorsimasagut imaaruteriataassapput, Christian Koch Madsen oqarpoq. 

Nunatta katersugaasivia Pinngortitaleriffillu suliniutip ineriartortinneqarnissaanut malinnaaqqissaarnissartik pilersaarutigaat. Pilersaarullu imaappoq, erngup nukinga atorlugu nukissiorfiliortoqassasoq, katersugaasivissuarli nukissiuteqarnermut politikkimut akuliukkusunngilaq, namminnermi soqutigisaat allarluinnaammata.

- Uagut susassaqarfipput tassaavoq kulturikkut kingornussanik qularnaarinninnissarput taamaaliornissamullu aamma piginnaatitaaffeqarpugut. Allat aamma qanoq iliornissatsinnik siunnersuisinnaanerat uagutsinnut pingaaruteqarpoq, Christian Koch Madsen oqarpoq.

 

Nersutit sunnerneqassapput

Tatsilli taakku marluk kulturikkut kingornussaqarfiuinnanngillat. Marluullutik tuttoqarfiupput,  sanaartorfigineqalerlutik nipiliorfigineqalerpata qimarrattussanik, Pinngortitaleriffimmi Aatsitassanut Avatangiisinullu tunngasumik immikkoortortaqarfimmi pisortap Josephine Nymandip tamanna ajornartorsiutitaqassanerarpaa.

- Aasaanera sanaartorfiukkajuppoq, tuttullu aasaanerani piaqqisarput ukiussamullu puallarserlutik. Taamaammat nerinissaminnut akornusersorneqannginnissaq piariaqarteqaat, nerisassalunnerusumullu nuuttariaqalissagaluarunik, ukiussamut akiuussutissarsisinnaanerat ajornarnerulissaaq, taanna oqarpoq.

Taassumattaaq erseqqissarpaa, paasilluarneqartariaqartoq piniagassat tamarmik pineqarnersut imaluunniit ilaannat pineqarnersut. 

Tasersiammi eqqaani aamma umimmappassuaqarpoq, Josephine Nymandilli naliliinera naapertorlugu tamatuma eqqaa sermimut qanippallaarmat immikkut piniarfittut taaneqarsinnaanngilaq, piniarfigiumaneqarnerusartummi allamiitsitermata.

Pinngortitaleriffik suliniummut tunngatillugu isummerusunngilaq, taakkumi Namminersorlutik Oqartussanut siunnersuisuupput, soorlu ilaatigut suliniummut matumani pineqartutut ittumut sapinngisamik mingutsitsisoqannginnissaanik siunnersuisuugamik.

- Namminersorlutik Oqartussaniit pinngortitamik mingutitsisoqannginnissaanik siunertalimmik suliakkerneqartilluta, pitsaanerusumik qanoq iliortoqarsinnaaneranik siunnersuuteqartarpugut, Josephine Nymand oqarpoq.