Naleraq issittumi nunanik oqaloqatiginnillunilu sakkussakillileerusuttoq

Naleqqap siulittaasuata danskit kalaallillu Nuummi sakkussiornerat politikkikkut kukkunerunerarpaa. Sakkussiorneq pinnagu, Rusland Ilulissani isumasioqatigineqarnissaa taassumap siunnersuutigaa.
Ruslandimit siooranartoqarnerata kingunerisaanik sakkussiornissamik pisariaqartitsineq Illersornissaqarfimmiit tunngavilersuutigineqartoq, Pele Brobergip (Naleraq) apeqquserpaa. Ruslandimiimmi siooranartoqarpat sooq kitaani, Tunup avannaaniunngitsoq, sakkussiortoqassanersoq paasiuminaatsippaa. Assi © : KNR / Markus Valentin
Allattoq Markus Valentin
oktobarip 17-at 2025 11:35
Nutserisoq Medea Olsen
Ilanngutassiap siullermk qulequtarisaa nalunaaquaq 16.05 allanngortinneqarpoq, siullermik qulequtarisaa Naleqqap Ruslandimi siuttut nunatsinnukartikkusukkai paasineqarsinnaasimammat. Tamannali eqqortuunngilaq.

Rusland pillugu sakkussiortariaqarneq Illersornissaqarfimmiit oqariartuutaasoq Naleqqap siulittaasuata Pele Brobergip maanna akerlilerpaa.

Tamannami ilumuussappat, sakkussiornerit Tunup avannaani innuttaasunit ungasissumi akeqqamullu qaninnermi pinissaat, taanna isumaqarpoq.

Aamma Siumup siulittaasuata Aleqa Hammondip Rusland nunallu issittumiittut allat, Issittoq pillugu oqaloqatigiissinnaajumallugit nunatsinnut qaaqquniarlugit kissaateqarnera isumaqataaffigaa.

Tamanna Ilulissani nalunaarutip uppernarsarneqaqqinneranut atatillugu pissaaq.

- Ajornartorsiutitit pillugit oqaloqatiginngikkukkit ajornartorsiutitit qanoq aaqqissinnaavigit, Pele Broberg oqarpoq.

Ilulissani Nalunaarut paasisaqarfigiuk

  • Nalunaarut Canadap, Danmarkip, Norgep, Ruslandip USA-llu Ilulissani maajip 28-ani 2008-mi atsiorpaat.
  • Nunat taakkua Issittup imartaani silap pissusiata allanngoriartornera avatangiisillu pillugit suleqatigiinnissartik isumaqatigiissutigaat.
  • Nunat taakkua Issittup imartaanut inatsisitigut sinaakkutissaq isumaqatigiissutigaat, isumaqatigiinngissuteqalertoqassappallu aaqqiissutissanik ataatsimoorlutik ujartuinissartik neriorsuutigaat.
  • Nunat pineqartut, nunat marluk akornanni isumaqatigiissutit nunallu arlallit akornanni isumaqatigiissutit aqqutigalugit, Issittup imartaani isumannaallisaanissaq pillugu suleqatigiittussaapput. 
  • Nunat taakku tallimat Issittumi Siunnersuisoqatigiinni peqataassapput.

    Isumaqatigiissutip oqaasertaasa saniatigut, isumaqatigiissutip anersaava aamma eqqartorneqartarpoq. Tassani sakkulersorfiunnginneq, oqaloqatigiinneq eqqisseqatigiinnerlu ilaatigut oqariartuutaasarput.

    Ruslandi 2014-imiilli Issittumi sakkussiornerulersimavoq. 2022-mi Ukrainemut sorsunnermik aallartitsigamik Issittumi Siunnersuisoqatigiinni ilaasortaajunnaarsitaapput.


Russinit siioranartut oqaasiinnaalluunniit

Issittumi Sakkutooqarfimmi pisortaq, generalmajor Søren Andersen, KNR-imut aasaq oqarpoq, Rusland Kalaallit Nunaannut massakkut ulorianartorsiortitsinngitsoq.

Sakkussiorneq pissutsit allanngoratarsinnaanerinut piareersaataavoq.  

- Rusland Kinalu Issittumi Alaskap eqqaani Atlantikullu avannaani Norgep eqqaani angalaartarput. Taamaattumik Savalimmiut, Kalaallit Nunaat kungeqarfillu tamaat illersorneqarnissaannut uannut tunngavoq, Søren Andersen junimi oqarpoq. 

Ruslandimiit Kinamiilluunniit ullut ilaanni siooranartoqalissagaluarpat kunngeqarfik illersorneqarsinnaaqqullugu, Kalaallit Nunaat sakkussiorneqartoq, Issittumi Sakkutooqarfimmi pisortaq Søren Andersen siusinnerusukkut oqarpoq. Assi © : Markus Valentin / KNR

Ruslandip 2014-imiilli Issittumi sakkutooqarfigisimasani arlallit ammaqqissimagai KNR-ip siusinnerusukkut allaaseraa. Pituffimmimmi sakkutooqarfiup saassunnissaanut periarfissaqaramik, 1980-ikkunnut naleqqiullugu maanna aarlerinarnerulersimasut, immikkut ilisimasallit naliliipput.

Aammattaaq Rusland  Kangiata sineriaani aamma Kalaallit Nunaata, Islandip Tuluillu Nunaata akornanni GUUK-strædemi angalasunik aqqartartuuteqartoq illersornissaqarfiup uppernarsarpaa.

Taamaattumik sakkulersorfiunnginnissamik isumaqarneq immikkut ilisimasalinniit naleqqukkunnaartutut taaneqarpoq, nunattalu sakkulersorfiunnginneranik piuinnartinniarlugu sakkussiornissaq pisariaqartoq, nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq Vivian Motzfeldt (S) KNR-imut oqarpoq.

Ruslandimit aarlerinartorsiortitsisoqarsinnaanerata Issittumi Sakkutooqatigiinnik

Kitaanili sakkulersornissaq, issittumi illersornissaq pillugu isumaqatigiissummi siunniunneqartoq, Ruslandimiit siooranartoqarsinnaaneranut qanoq attuumassuteqarnersoq, Pele Brobergimit apeqquserneqarpoq.

- Taamatut tunngavilersortoqarnera ataqatigiissaanngilaq.

- Russit sakkutooqarfiliornerat ilumoorpoq. Uagutsinnut saassussinissartik siunertarinerarnikuunngilaat. Taamaattumik sooq Nuummi sakkulersortoqassava, soormi Tunup avannaani Ruslandimut sammisumi inunniillu najugaqarfiunngitsumi?

USA innuttaasunik terlinganiit marsertoq

Sakkutuut qaffasissumik atorfillit Danmarkimeersut, Sverigemeersut, Norgemeersut, Islandimeersut, Tysklandimeersut Frankrigimeersullu sakkutooqarnikkut sungiusarneq Arctic Light isiginnaarniarlugu umiarsuarmi Niels Juulimi qaammat kingulleq katersuupput. Amerikamiut sakkutuunut ministeriat, Pete Hegseth peqataajumasimanngitsoq, Illersornissamut ministeri Troels Lund Poulsen tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq. Naak USA nunatta sakkutuulersorneqarnissaanik oqariartuuteqartuartaraluarluni Nuummi Kangerlussuarmilu sungiusarnernut peqataasimanngilaq. Assi © : Markus Valentin / KNR

USA-p præsidentiata Donald Trump, Kalaallit Nunaata Danmarkillu illersornissamut isumaqatigiissutaat nutaaq, inuit attaveqaqatigiittarfianni Truth Socialimi pingasunngornermi ullaakkut eqqaavaa.

Nutaarsiassaq tusagassiivimmiit talerperlerneersumit Newsmax-imit allaaserineqarpoq. Isumaqatigiissut Trumpip „illersornissaq pillugu pilersaarutaanut nutaamut“ naapertuuttutut taaneqarpoq.

Politikkerilli sakkutuullu Ruslandimit siooranartoqarnera pisortatigoortumik eqqartuineranni, taanna naapertorlugu innuttaasut USA-mit siooranartoqarneranik eqqartuisut, Pele Brobergip apeqquserpaa.

- Susoqarneranik innuttaasut peqataatinneqannginnerat isumassaqartinnanngilaq.

- Rusland Kalaallit Nunaannik tiguaaniarluni piareersaraluarpat piareersanngikkaluarpalluunniit, maannakkut innuttaasut akornanni oqariartaaseqarpoq USA-mut illersorniarluta taamaaliortoqartoq. Taamaanngilaq. Ruslandimut illersorniarluta sakkutuut sakkulersorput. Tassalu sumiiffimmi kukkusumi sakkulersorpugut, Pele Broberg oqarpoq.

Rusland nunatsinnut qaaqqorusukkaa

Siumup siulittaasua Aleqa Hammond qaammat una tusagassiuutinut nalunaarummik saqqummiussivoq. Nunarput qaaqqusisutut peqataatillugu Ilulissani nalunaarut pillugu isumaqatigiinniaqqittoqartariaqartoq, tassani allappaa.

Isumaqatigiissut nunat issittumeersut peqatigalugit suliarineqarnikuuvoq, ataatsimeeqatigiissutigineqaqqissappallu tamanna Ruslandimik nunatsinnut qaaqqusinissamik ammaassissaaq.

Mittarfillu nutaaq atulerpat Issittumi sakkulersunnginnissamik naalagaaffiit akornanni oqaloqatigiittoqaqqinnissaa Ruslandimillu Ilulissanut qaaqqusinissaq, Pele Brobergip isumaqataaaffigivaa.

- Mittarfik atulerpat Ilulissaniit isumaqatigiissut uppernarsarneqaqqinneqartariaqarpoq, tassanilu issittumi eqqaamiugut pingaaruteqarput.

Ruslandimik nunatsinnukarlutik eqqisseqatigiinnissamik sakkulersunnginnissamillu isumaqatigiissusioqqinnissaat, pingaartumik 2014-imili Issittumi sakkutooqarfitik amerlasuut ammaaqqinnikuunerat eqqarsaatigalugu, isumatusaarnerua?

- Ajornartorsiuteqarfigisatit oqaloqatiginngikkukkit, qanoq ilillutit ajornartorsiutitit aaqqissinnaassavigit? Oqaloqatigiinneq pisariaqarpoq. Ruslandip Ukrainellu akornanni eqqissinissamik isumaqatigiinniartoqarnissaanik kikkut tamarmik kissaateqarput. Sooq (Issittumi) ernummatigisat oqaloqatigineqassanngillat?

- Sakkussiornerulerpata sakkussiornerulernissarput akerleriinnermik kinguneqartitsisussaavoq. Tassa uagut naalakkersuisullu pisunut isiginneriaasitta assigiinngissutaat. Taakku sakkortunerulersitsiniartarput uagulli akerlianik piniarpugut, Naleqqami siulittaasoq Pele Broberg oqarpoq.