Sammisaq: Takornariaqarneq

Takornariaqarnermut inatsit: Naalakkersuisut piffissami kingullerpaami isummaminnik allannguisut

Takornariaqarnermut inatsit oqallisaangaatsiartoq Inatsisartuni akuerineqarpoq, allannguuteqangaatsiarlunili.
Arctic Circle Trail
Takornariaqarnermut inatsit nunanit allanit nunatsinni unnuinissamut inummut ataatsimut 30 koruunimik akisunerulersitsisumik unnuinermut akitsuummik ilaatigut ilaqarpoq. Assi © : KNR, Anton Gundersen Lihn
novembarip 22-at 2024 15:31

Nammineq sapinngilagut, piareersimavugut!

Takornarialerisut nunaqavissut arlallit piffissami kingullerni arlaleriarlutik eqqissisaallutik taama oqaaseqartarput.

Takornariartitsisummi naalakkersuisut ukiakkut ataatsimiinnermi matumani nunaqavissut piginnittuusussaanerannut piumasaqaatit qasukkarneqarnera naammasimaanngilaat.

Nunatsinni takornariartitsiviit nunaqavissutut piginnittutut minnerpaamik marluk pingajorarterutaanik pissarsiaqarnissaat piumasaqaataalernissaat naalakkersuisut siunnersuutigeqqaarpaat.

TAKORNARIARTITSINERMUT INATSIT

Naalakkersuisut takornariartitsinermi inatsisit aalajangersakkallu erseqqinnerusut kissaatigaat.  

Tamanna pissaaq nunatta takornariartitsineq pillugu siullerpaamik inatsiseqalerneragut.

Nunatsinni najugallit aamma takornariarpassuaqalernerani pinngortitami sumiiffiit illersorneqarnissaat inatsisissami ilaatigut siunertarineqarpoq.

Takornariaqarnerulernera nunatsinni innuttaasunut aningaasaqarnermullu iluaqutaanerulernissaa inatsisissami aamma qulakkeerniarneqarpoq.

Tamanna ilaatigut pissaaq takornariartitsinermik suliaqarfiit kalaallinit pigineqarnerisigut, takornarianut isumannaallisaanikkut piumaqarnikkut, takornariat sumiiffigisinnaasaannik zonenik agguaasinnaanngornikkut, il.il.

Inatsisissatut siunnersuut Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni oqaluuserineqassaaq.

Taanna akuerineqassappat inatsisip annersaa januaarip aallaqqaataani 2025-mi atuutilissaaq.

Takornariartitsivissuit arlallit, Sulisitsisut, Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit Grønlandsbankenillu kimigiisernerisa kingunerisaanik nunaqavissut piginnittuusussaaneranut  piumasaqaat minnerpaamik 51 procentimut apparneqarneqarpoq.

Takornariaqarnermut inatsit nutaaq Inatsisartuni ulluni naggataamik oqaluuserineqarpoq. Oqallinneq ilaatigut inuussutissaqarnermut naalakkersuisup, Naaja Nathanielsenip (IA) uissuummisitsisumik oqaaseqarneranik aallartippoq.

- Inuussutissanut aatsitassanullu ataatsimiititaliap isumaliutissiissummini tunngaviusumik uterteqqinneqarnissaa kissaatigaa, taamaammallu nunaqavissut piginnittuusussaanerannut piumasaqaat marluk pingajorarterutaaniilluni. Naalakkersuisut tamanna tunngavigalugu allannguutissatut siunnersuut kissaatiminik tamatumani naammassinnittoq suliaraat, Naaja Nathanielsen oqaaseqartarfimmit oqarpoq.

Taamaammat ingerlatsiviit arlallit inatsimmik malinninniarlutik piginnittumi aaqqissugaanerat allanngortittariaqarpaat.

Unnuinermut akitsuut aamma zonenut agguataarinerit

Takornarianut inatsit nutaaq nunaqavissut piginnittuunissaanerannut piumasaqaataata saniatigut allanik aamma ilaqarpoq. Ilaatigut inummut ataatsimut unnuinermut 30 koruunimik akitsuusiineq.

Unnuisussat nunatsinni najugaqarunik akitsuummut ilaatinneqassanngillat. Kisianni ilaqutariit sisamat nunatsinnut sapaatip akunnerani tikeraartut unnuinerminnut saniatigut 840 koruunimik akiliisariaqassapput – tassani akunnittarfimmi, unnuisarfimmi, illumik atukkami, illuaqqami imaluunniit tupermi attartukkami unnuineq apeqqutaassanngilaq.

Akitsuut kommunimut akilerneqartassaaq, kommunit taamaalillutik sumiiffimmi takornariaqarnermut ineriartortitsisinnaassallutik.

Tamatuma saniatigut umiarsuit takornariartaatit nunatsinni sumut angalasinnaanissaannut maanna malittarisassaqalerpoq. Sumiiffiimmi ilaasa angalaffigineqarnissaat inerteqqutaapput. Sumiiffiit tassaasinnaapput piniarfiusut, pinngortitaq uumasoqarfillu mianerisassaq aamma sumiiffiit ajornartoortoqarneratigut annaassiviginiarnissaannut ungasippallaartut.

Zonenut agguataarinertut issaaq, tassani immikkoortut pingasuussapput. Zone qorsuk killilersuiffiunngitsoq. Zone sungaartoq immikkut piumasaqaatitaqartoq atugassaqarfiusorlu. Zone aappaluttoq tamakkiisumik inerteqquteqarfiusoq.

Tamanna takornariartaatit kangerlunnut ilaatigut angalasarnerannut sunniuteqassaaq.

Akerlilerneqangaatsiartoq

Inatsisissatut siunnersuut siullermik tusarniaassutigineqarmat nunaqavissutut marluk pingasoraarterutaanik piginnittuusussaatitaanermut piumasaqaat akerlilerneqangaatsiarpoq.

Sulisitsisut tamanna inuussutissarsiornerup ineriartorneranut arriillisitsissasoq ilaatigut isumaqarput.

- Nunarsuaq tamarmi takornariaqarfiuvoq, nunallu killeqarfii akimorlugit suleqateqarluarnissaq pisariaqarpoq, Sulisitsisut tusarniummut akissumminni allapput.  

Nunani allamiut takornariartitsisut aamma isornartorsiuipput.

Nunani allamiut takornariaqranermik inuussutissarsiornermut aningaasaliinerannik killiliineq aarlerinartuusoq, angalatitsivissuarmi Topas-mi pisortaaneq, Michael Højgaard isumaqarpoq, nunaqavissummi takornariaqarnermut aningaasaliinissaannut siusinnerusukkut soqutiginnittoqangaatsiarsimanngilaq.

- Suliffeqarfinnut tuniniarneqartunut Kalaallit Nunaanni najugaqarsimasunit pisiarineqartarput Kalaallit Nunaannimi aningaasanik naammattunik akiliutiginnittoqarsinnaanngimmat. Taamaattuminguna uagut pisiarisinnaasimagivut, oqarpoq.

Inatsilli nunaqavissunit takornariartitsisunit tamanna tigulluarneqarpoq.

- Nunatsinni takornariartitsinermik inuussutissarsiuteqarneq ineriartussaguni taava tamanna soorunami kalaallit suliaanniissaaq, Greenland Sagalandimik piginnittoq nunatta kujataanilu ukiorpassuarni takornariaqarnermik suliaqartoq (aamma Inatsisartunut Siumumit ilaasortaasimasoq) Pitsi Høegh oqarpoq.