Naalagaaffeqatigiinneq avataaniit pissutsinik nukittorsarneqaannarpoq

Kalaallit Nunaat tiguarneqarsinnaanngitsoq.- Tamatumalu peqatigisaanik Kalaallit Nunaata naalagaaffeqatigiinnermi naligiissitaanissaa innersuussutigaa – Taamatuttaaq nunat tamalaat akornanni isumaqatiginninniarnerni, Ministeriuneq Mette Frederiksen USA-mut erseqqissumik taama nalunaaruteqarpoq.
Danmarkimi nunatsinnilu naalakkersuisut isumaqarput USA-p sunniiniarnera akiorniarlugu ataatsimoorluni inissisimanissaq pingaaruteqarluinnartoq. Assi © : Mads Malik Fuglsang Holm
apriilip 08-at 2025 07:30
Nutserisoq Erninnguaq Reimer

Naalakkersuisuni siulittaasuujunnaartoq Múte B. Egede (IA), siulittaasunngortorlu Jens-Frederik Nielsen (D) ministeriunerup Mette Frederiksen (Soc.dem.) ulloq manna tikillugu takussutissiamik oqaatsitigullu nukittunerpaamik USA-p præsidentianut Donald Trumpimut oqariartuuteqarpoq.

- Uagut – Kalaallit Nunaat Danmarkilu – immitsinnut qaninnerulertariaqarpugut. Tassa eqqortumik maanna taamaaliorpugut. Ullumikkut periarfissaq atorlugu USA toqqaannartumik oqaaseqarfigissavara: Nunat allat ilanngussinnaanngilatit – nunat tamalaat akornanni illersornissaq pillugu tunngavilersuinerungaluarpalluunnit, taanna oqarpoq.

USA-p præsidentiata naalakkersuisuisalu arlaleriarlutik oqariartuutaat, tassa nunat tamalaat akornanni illersornissaq pissutigalugu Kalaallit Nunaannik pisariaqartitsinerarlutik, ministeriunerullu taamanna killilerumavaa.

Oqariartuut Hvide Husimut apuussimanersoq ilisimaneqanngilaq.

Danskit illersornissamut nakkutilliisuisa umiarsuaanniit Vædderenimiit ataatsimoornermik oqariartuut nassiunneqartoq amerikamiut soqutiginngitsuusaarsinnaanngilaat.

Umiarsuarmi Mette Frederiksen, Jens-Frederik Nielsen (D) aamma Múte B. Egede (IA) ulloq naallugu kangerlummut Sermitsiamut utimullu angalapput. Angalaneq inuttut qaninnerusumik attaveqalernissamik – Aamma Kalaallit Nunaatalu Danmarkillu akornanni attaveqatigiinnerup nukittorsarneqarnissaanik siunertaqarpoq.

- Siunissami suleqatigiinnissatsinnut tunngavissaq pilersipparput, tamanna ullumikkut inissisimaffitsinnut atatillugu pisariaqarpoq, isumaqarpungalu naalagaaffeqatigiinnerup iluani naligiinnerulernissaq qanoq anguniarsinnaanerlugu oqaloqatigiilluarsimasugut, Naalakkersuit siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen KNR-imut oqarpoq.

Danskit Kalaallillu ingerlaqatigiissapput innersuussutigineqarpoq

Mette Frederiksenip statsministerinngoreerluni 2019-imiit sulissutigilersimasaa tassaavoq naalagaaffimmi annertunerusumik naligiissitaaneq.

Danmark Kalaallit Nunaallu tamakkiisumik naligiilersinnaasut immaqa piviusunngortikkuminaassinnaavoq, Lars Trier Mogensen, politikkikkut oqaaseqartartoq podcastimi Rigsrådet-imi radiukkut aallakaatitsisartoq taama isumaqarpoq.

-Tunngaviusumik Inatsisip atuuttup sinaakkutaani Kalaallit Nunaata Danmarkillu naligiissinnissaa najoqqutaasumik periarfissaanngilaq, Københavnimimi naalakkersuisut naalagaaffeqatigiinni nunanut allanut sillimaniarnermullu politikki aalajangiisarput, Lars Trier Mogensen oqarpoq.

Trumpip Kalaallit Nunaata oqartussaaffigilernissaanut anguniagaqarnerani Kalaallit Nunaat Danmarkilu ataatsimoorlutik igiaqatigiillutik ingerlaqatigiissasut, Mette Frederiksen qulaqqusinani oqarpoq.

- Immitsinnut assut qanippugut. Suliarlu tamanna tamakkerlugu taama ingerlassaagut. Immitsinnut oqaloqatigiittuarpugut. Qanoq pisoqarnersoq qanorlu pissutsinut iliortoqarnerani suleqatigiinneq ataqatigiissaarluarneqarpoq. Taamalu suleqatigiinneq ingerlaqqissaaq.

USA-p Kunngeqarfiullu Danmarkip akornanni ataatsimeeqatigiittoqassappat nunatsinni Naalakkersuisuni siulittaasoq Jens-Frederik Nielsen aamma peqataatinneqassava?

- Aap soorunami, Mette Frederiksen KNR-imut oqarpoq.

 

Kalaallit Nunaat nunat tamalaat akornanni oqallisigineqalerpat Naalakkersuisut ilanngunneqarnissartik piumasaraat. Taamaattumik Jens-Frederik Nielsenip ukiuni tulliuttuni angalanerpassuarnik ilimagisaqarsinnaavoq. Assi © : Johasinnguaq Olsen, KNR.

Kalaallit Nunaat siulliulluni

Kalaallit Nunaata danskilluunnit naalakkersuisuini kialluunniit takorloorsinnaanngilaa, qanimut suleqatigiinnermi nutaami isumaqatigiinngitsoortoqarnavianngitsoq.

Danmark Kalaallit Nunaallu oqaluttuarisaanikkut ilaqutariinnikkullu ataqatigiipput, kisianni piffissami kiingullermi inuiannik nungusaaneq kryolitillu pillugit oqallinnermi takutinneqarpoq oqaluttuarisaanermut qanoq assigiinngitsigisumik isiginnittaaseqartoqartoq.

Kunngeqarfiup ineriartornera suleqatigiinnerulernissamut naligiinnerulernissamullu ingerlateqqinniarlugu sapinngisani tamaat iliuuseqarniarluni, Mette Frederiksen oqarpoq.

Tassani kalaallit naalakkersuisuisa siulittaasuujunnaartumiit, Múte B. Egedemit, naalakkersuisooqatigiilersussami qitiusumik aamma inissisimasumit saaffiginnittoqarpoq.

Danmarkip Kalaallit Nunaata naligiimmik pineqarnissamik piumasaqaataanik tusarnaarlunilu paasinnilluni ukiuni kingullerni attaveqaqatigiinnermik pilersitsisoqarsimammat, danskisut oqaasiinut nuulluni ministeriuneq annertuumik tamanna pillugu nersualaarpaa, Múte B. Egede tusagassiortunik katersortitsinermi taama naggasiivoq.

Kalaallit Nunaanni naalakkersuisut nutaat allannguineq tamanna pillugu danskit naalakkersuisui malinnaavigissavaat, Jens-Frederik Nielsen neriorsuivoq.

- Naalagaaffeqatigiinnerup iluani tunuliaqutaalluni inissisimanissaq akuersaarnavianngilarput – aamma nunat tamalaat akornanni isumaqatiginninniarnerni. Nunarput ullormut oqaluuserisassaniippat oqartussaaqataarusuppugut. Periarfissaq taanna Danmarkimi akuerineqaleraluttuinnartoq takusinnaavarput. Tamanna piviusumik aamma pisinnaanissaa qulakkeerusupparput – oqaasiinnaassanngimmatamim, taanna oqarpoq.