Isumaqatigiissut: Danmarkimi atuartut Naalagaaffeqatigiit pillugit ilinniartinneqartalissasut

Danmarkimi meeqqat atuarfiini atuartut oqaluttuarisaaneq pillugu atuartitsinermut atatillugu naalagaaffeqatigiinneq pillugu aamma atuartinneqartalissapput. Atuartitsinerli atuartitsissutini arlalinni pisariaqaraluartoq, Ilaatigut Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat taama isumaqarpoq.
Assi © : Hordaland fylkeskommune/Flickr
februaarip 11-at 2019 07:15
Nutserisoq Simon Uldum

Nunatta, Savalimmiut Danmarkillu oqaluttuarisaanermi atassuteqarnerat aalajangersimasumik atuartitsissutigineqartalissaaq. Danmarkimi atuarfeqarnermik iluarsartuusseqqinnerup 2014-imeersup allanngortinneratigut Folketingimi amerlanerussuteqartut taama aalajangerput.

- Kalaalllit Nunaata Savalimmiullu naalagaaffeqatiginerat ataatsimut oqaluttuarisaanitsinnut nalitsinnullu, kikkuunittalu nassuiarnissaannut pingaarutilimmik inissisimavoq.

AAMMA ATUARUK Danskit naalakkersuisuisa naalagaaffeqatigiinneq atuartitsissutissanngortikkusukkaat

Naalagaaffeqatigiit Danmarkip oqaluttuarisaanera pillugu immikkoortut maanna 29-usut ilagilissavaat.

Danmarkimili atuartut naalagaaffeqatigiinnerup oqaluttuarisaanera pillugu atuartinneqarnerini suut atuartitsissutigineqassanersut akunnerillu qassit matumunnga atorneqassanersut suli oqaatigineqarsinnaanngikkallarpoq. Tamanna suleqatigiinnit immikkut ilisimasalinnit aalajangiiffigineqassaaq.

Peqatigiiffik: Ajunngilaq - naammanngilarli

Taamatut isumaqatigiissuteqartoqarnerani, naalagaaffeqatigiinnerup atuartitsissutigineqartalernissaanik innuttaasut siunnersuutaat ilaatigut naammassineqarpoq.

Siunnersuut "Rigsfællesskabet på skoleskemaet” (naalagaaffeqatigiinneq atuartitsissutigineqartalerli, aaqq.) suliniaqatigiiffinnik sullissivinnillu ukiaq saqqummiunneqarpoq. Siunnersuuteqartut ilaatigut tassaapput Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaat, Kalaallit Illuutaat aamma Danmarkimi Røde Korsip Inuusuttai.

AAMMA ATUARUK Naalagaaffeqatigiinneq Danmarkimi atuartitsissutaalerli

Peqatigiiffik Kalaallit Meerartaanni qullersap, Puk Draibyip, isumaqatigiissut nutaaq nuannaarutigaa.

- Naalagaaffeqatigiinnerup oqaluuserisassanngortinneqarnissaanik kissaateqartoqarnerata politikerinit tusaaniarneqarsimanera, taamaalillunilu atuarfinni atuartitsissutigineqartalernissaa nuannersuuvoq, qullersaq oqarpoq.

Innuttaasullu siunnersuutaanni suliniaqatigiiffiit kaammattuutigaat naalagaaffeqatigiinneq atuartitsissutini danskit oqaasiini, inuiaqatigiilerinermi aamma pinngortitalerineq-teknologilerinermi ilaatinneqassasoq.

- Naalagaaffeqatigiit nutaaliaasut aamma sammineqarnissaat kissaatigaarput. Kalaallit Savalimmiormiullu atuakkiaannik, danskit atuakkiaasulli, atuartarneq nalinginnaalissasoq. Kiisalu nunarsuarmi politikkikkut pissutsit sammineqaraangata, Kalaallit Nunaat Issittorlu aamma isiginiarneqartassasut, Puk Draiby oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Naalagaaffeqatigiit pillugit ilisimasaqarnerulernissaq Danmarkip aningaasaliiffigigaa

Oqaluttuarisaanermillu atuartitsineq pillugu isumaqatigiissuteqarnermi naalagaaffeqatigiit pillugit atuartitsinerup ataasiinnarmut sammitinneqarnissaa qullersap ernumassutigaa.

- Kingumut qiviaqqajaavallaartoqarnissaa ernumassutigaara, immaqalu aamma danskit tungaannit isiginninniartoqarpallaarluni. Taamaammat neriuutigaara oqaluttuarisaanermi pisut ataasiakkaat nassuiarnissaannut tunngatillugu savalimmiormiunik kalaallinillu suleqatiserinnittoqarumaartoq.

Danmarkimi atuartut Kalaallit Nunaat Savalimmiullu pillugit ilinniartinneqartarnissaannik kissaateqarneq naalagaaffeqatigiinni innuttaasut akornanni paaseqatigiinnerunissamik tunngaveqartoq, Puk Draibyip erseqqissaatigaa.

- Kalaallit pillugit isummat pigiliutiinnakkat atugaavallaarput, aamma Kalaallit Nunaanni assigiinngisitaartuunerup ilisimasaqarfigilerneratigut isummat pigiliutiinnakkat qimakkiartorneqarsinnaassut upperaarput.