Kinamiut sanaartortut nunani allani ajornartorsiutigineqalersartut

Kinamiut attaveqaqatigiinnermi sanaartornermi misilittagaqangaatsiarput. Kinamiulli suliffeqarfiisa suleqatiginerat nunani arlalinni suliffimmi avatangiisinut, piujuaannartitsinissamut naligiimmillu unammilleqatigiinnissamut ajornartorsiuteqalersitsisarpoq.
juulip 02-at 2018 07:09

Illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuisa kinamiut nunatsinni aningaasaliisinnissaat, Kinamut malerutiinnalerluni atassuteqalernermik pilersitsisinnaammat mianersoqqussutigaat.

AAMMA ATUARUK Kalaallit Nunaata Kina paarissavaa

Aammattaaq suliffeqarfiup, Kinami naalagaaffimmit pigineqartup nunatsinni mittarfinnik pingasunik sanaartortussanngorsinnaanera ernumanartoqartippaat.

Nunanili arlalinni attaveqaqatigiinnermik pisariaqartitsingaatsiartuni kinamiut suliffeqarfiutaat pitsaalluinnartunik akigissaartunillu sanaartortartut, Copenhagen Business Schoolimi nunarsuaq tamakkerlugu niuinermut tunngatillugu professori, Peter Gammeltoft oqarpoq.

Taamaakkaluartorli kinamiut sanaartugaanni nunani allani unammillernartoqalerneranut arlalitsigut assersuutissaqarpoq. Assersuutigalugu sanaartortoqarnerata nalaani inuiaqatigiinnut iluaqutissartaqanngitsoortarluni.

AAMMA ATUARUK Kalaallit Nunaata Kina paarissavaa

- Pilersaarutit amerlanertigut kinamiut ilisimasaat atorlugit suliarineqartarput – matumani kinamiut atortussaataat, sanaartornermi atugassat sulisussallu pineqarlutik– taamaalilluni nunap sanaartortitsisup kissaataatut, illoqarfimmiut aningaasaqarneranut atassuteqarpallaarani. Taamaammat tamanna ernumanissamik unammillernartoqalernissaanut amerlasuutigut tunngaviusarpoq.

Assersuutigalugu Polenimi motorveji 50 kilometerisut takitigisup sanaartornissaanut, EU-mi suliarinnittussarsiortoqarnerani kinamiut naalagaaffiata sanaartugassanik suliassinneqartartuata, COVECip suliarinnittuuniarnermi allanit neqeroorutigineqartunit affaannarmik neqerooruteqarluni sanaartortussanngorpaa.

Motorvejip sanaartorneqarnerani ukiut pingasut ingerlasut sanaartorneq suli naammassineqanngitsoq COVEC suliniummit tunuarpoq.

Suliffeqarfik neqerooruteqarnissamut Kinap naalagaaffianit pisinnaatitaasimavoq, sulinermili avatangiisit sulisarnerullu sivisussusaat matumani ajornartorsiutigineqalerpoq. Taamaattumik kinamiut sanaartornerni pilersaarutinik suliaqartillutik ajunngitsuinnarmik takutitsisannginneri takussaasarpoq.

- Taamaattumik kinamiut piumasaqaatit allarluinnaat aallaavigalugit neqerooruteqartitsisinnaasarput.  

Copenhagen Business Schoolimit professori, Peter Gammeltoft taama oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Kinamiut mittarfinnik suliaqartinneqarnissaanik USA mianersoqqusivoq

Mittarfiliortiternissani kinamiut suliffeqarfiutaata CCCC-p saniatigut danskit suliffeqarfiutaat marluk, hollandimiut canadamiullu suliffeqarfiutaat mittarfinnik sanaartornissamut neqerooruteqarnissamut ilaapput.

Suliffeqarfinnik toqqaanermi teknikkikkut suliamillu misilittakkat, kiisalu suliffeqarfiit nunatsinni pissutsinut assingusuni sanaartornermi suliani misilittagaqarnerat toqqammavigineqarsimasut, Kalaallit Airports A/S-ip nalunaarutiginikuuaa.

AAMMA ATUARUK Løkke mittarfiit pillugit itigartitsisinnaatitaasoq