Kalaallit Nunaata sermersuata qaani aatsaat taama kissartigisumik qaammateqarpoq

20. juuli Kalaallit Nunaata sermersuata qaani kissassuseq annerpaaq 0 graderpiaq qaangerneqarpoq.
Agguaqatigiissillugu kissassuseq ukioq manna juulimi uuttorneqarpoq minus 7,3 gradinut. Rekordiusimasoq 1,9 gradinik qaangerpaa. Assi © : Scanpix
Allattoq Ritzau
aggustip 11-at 2023 10:36
Nutserisoq Per Rosing

Aasaq manna ingasattumik kiassuaq silarsuarmi tamarmi atugarliortitsivoq. Kisianni aamma apigajuttumi issillu nalinginnaasuuffiani kiassutsimik rekordiliisoqarpoq.

Kalaallit Nunaata sermersuata qaava - Summit-imik ateqartinneqartoq – 1991-imi kiassutsimik uuttuisoqartalermalli aatsaat taama kiatsigisumik qaammateqarpoq.

Danmarks Meteorologiske Institut-imi (DMI) klimamik misissuisoq Caroline Drost Jensen taama oqarpoq.

Agguaqatigiissillugu kissassuseq ukioq manna juulimi uuttorneqarpoq minus 7,3 gradinut, tamannalu siornatigut rekordiusumit 2012-imeersumit 1,9 gradersuarnik qaffasinneruvoq aamma klimami agguaqatigiissillugu nalinginnaasumit minus 11,7 gradinit 4,4 gradinik kiannerulluni.

Nul graderpiaq

Summit sermersuup qaavaniippoq taamalu immap qaanit kilometerit pingasut missaannik qaffasinnerulluni.

Portussutsini peqqutigalugu tamaani issittuaannartuuvoq. Kisianni 20. juuli kiassuseq annertunerpaaq 0 graderpiaq qaangerpaa.

Tassanerpiaq uuttuisarneq aallartimmalli kissassuseq annerpaaq tassaavoq  2,2 gradit ullut ilaanni juulimi 2012-imi.

- Pingaaruteqarpoq ilanngutissallugu Kalaallit Nunaata sinnerani Kujataa kisimi  pinnani qaammat juuli pisarnermit nillataarnerummat. Sermersuarmi sila allaaneruvoq, Caroline Drost Jensen oqarpoq.

Aama Paamiut aatsaat taama kiatsigipput

DMI nittartakkamini allappoq sermersuup qeqqani taama ingasatsigisumik kissarnera ullormi kiattumi ataasiinnarmi nassaarineqassanngitsoq, kisianni naqitsinertuffiit naqitsinikiffiillu agguataarneranniittoq, taannalu juulip qaamataa tamaat nikeriarsinnaasimanngilaq.

Kitaata kujammut sineriaani aamma Paamiut aatsaat taama kiatsigaaq agguaqatigiissillugu 8,0 gradiulluni – 0,1 gradinik siornatigut kiannerpaaffik 1958-imeersoq qaangerlugu, aamma klimami nalinginnaasoq 1,6 gradinik qaangerlugu.

- Ullormiit ullormut takusavut tassaapput allanngorartuartut. Klimap allanngorneri tassaapput arlaannut illuaqqajaanerit takoriikkatta qaavannut ikkussassat, Caroline Drost Jensen oqarpoq.

Taamaattumik Summit-imi aatsaat taama kiatsigisoqarneranut klimap allanngornera qularnaatsumik peqqutaaqataanersoq oqartoqarsinnanngilaq.