Kalaallit Nunaat silap pissusia pillugu isumaqatigiissummut pisortatigoortumik ilannguppoq

Massakkut pappiaqqat piumasarineqartutigut atsiorneqarput, taavalu Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummi piumasaqaatit naapertorlugit CO₂-mik aniatitsinermik annikillisitsinissaminut pisussaalerpoq.
Nunalerinermut, Imminut Pilersornermut, Nukissiutinut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq Kalistat Lund danskillu ineriartortitsinermik suleqatigiinnermut aamma nunarsuarmut tamarmut silap pissusia pillugu politikkimut ministeriat Dan Jørgensen ullumi Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut atsiussavaat. Assi © : KNR / Ivik Kristiansen
juunip 20-at 2024 11:40
Nutserisoq Per Rosing

Ullumi Nuummi Hans Egedep Illuani Kalaallit Nunaat nalliuttorsiorpaluttumik Parisimi isumaqatigiissummut ilannguppoq.

Nunalerinermut, Imminut Pilersornermut, Nukissiutinut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq Kalistat Lund Naalakkersuisut sinnerlugit pisortatigoortumik nalunaarpoq Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummut ilannguttoq .

2023-mi ukiaanerani Inatsisartut ataatsimiinerminni taasisitsinermi akueraat Kalaallit Nunaat nunat assigiinngitsut akornanni isumaqatigiissummut ilaanngutissasoq, taannalu Naalagaaffiit Peqatigiit 2015-imi silap pissusia pillugu isumaqatigiinniarneranni isumaqatigiissutigineqarpoq. Parisimi isumaqatigiissummi nunat CO₂-mik aniatitsinermik annikilisitsinissaminnut pisussaalerput.

PARISIMI ISUMAQATIGIISSUT

Nunarsuup kiatsikkiartornerata killilersimaarnissaa Parisimi isumaqatigiissummi anguniagaavoq. 

Nunat 200-t missaat CO-mik aniatitsinermik killilersimaarinninnissamik isumaqatigiissummi tassani atsioqataapput.

Isumaqatigiissut taanna Frankrigip illoqarfiisa pingaarnersaanni, Parisimi, 2015-imi atuutilerpoq.

Nunarsuup kiatsikkiartornerata annerpaamik 2 gradinut, sapinngisamillu 1,5 gradimut, killilersimaarnissaa isumaqatigiissummi tassani anguniagaavoq.

Aamma peqataapput danskit ineriartortitsinermik suleqatigiinnermut aamma nunarsuarmut tamarmut klima pillugu politikkimut ministeriat Dan Jørgensen aamma Naalagaaffiit Peqatigiit klima pillugu allattoqarfianni Executive Secretary (pisortaqarfimmi pisortaq) Simon Stiell.

- Parisimi isumaqatigiissut akueraarput isumaqaratta aamma uagut Kalaallit Nunaanni silap pissusiata allanngoriartorneranut ataatsimoorluni akiuunnermut ilanngussaqartariaqarluta. Klimamik ajornartorsiutip nunat killeqarfii ilisimanngilai, iluarsineqarsinnaanngilarlu ataatsimmorluni iliuseqanngikkaanni.

- Akuerinninnikkut naalakkersuisut, Inatsisartut kalaallillu inuiaqatigiivisa tamarmiusut takutipaat uagut tamaani najugaqartugut sikup/sermip  aakkiartorneranut isifginnittuuginnanngilagut. Kisianni aamma silap pissusiata allanngoriartorneranut ataatsimut akiuunnermut ilanngusseqataanissatsinnut nukissanillu ajoqutaasumik aniatitsinikinnerusunut atuinermut inuiaqatigiitsinnut iluaqutaasumik qulakkeerissalluta  piareersimavugut, Kalistat Lund oqarpoq.

Suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut nutaaq

Parisimi isumaqatigiissummut akuersinissamut piareersaatitut Kalaallit Nunaata Danmarkillu suleqatigiinnissamut isumqatigiissut nutarterpaat, tassanilu siunertaavoq Kalaallit Nunaata nunat assigiinngitsut akornanni silap pissusia pillugu isumaqatigiinniarnerni soqutigisaasa aallunneqarnissaat qulakkiissallugu.

- Silap pissusiata allanngoriartorneranit annertuumik eqqorneqartut ilaattut Kalaallit Nunaata Parisimi isumaqatigiissummut akuersilluni ilanngunnera pingaarutilimmik malunnaateqarpoq. Tassani pingaarutilimmik nunarsuaq tamakkerlugu suleqatigiinnissap pisariaqarneranik anguniagaqarneq ersersinneqarpoq, takutinneqarlunilu Kalaallit Nunaat silap pissusiata allanngoriartorneranut akiuunnermut suliniuteqarluni ilaasoq, Dan Jørgensen oqarpoq.

Ministerit marluullutik suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut nutaaq atsiorpaat, kingornatigullu Kalistat Lund-ip Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusianut allattoqarfianni pisortamut Simon Stiell-imu tunniuppai, taakkunanilu allassimavoq Kalaallit Nunaata Parisimi isumaqatigiissut akuerigaa.

Tamanna pillugu Simon Stiell oqarpoq Parisimi isumaqatigiissut tassaasoq inuiassuit silap pissusiata allanngoriartorneranut akiuunnissamut periarfissaasa pitsaanersaat. Aamma akueraa Issittup kissakkiartornera nunarsuaq tamakkerlugu agguaqatigiissillugu kissakkiartornermit sukkaneroqisumik ingerlasoq.

- Nuannaarutigalugu Kalaallit Nunaata Parisimi isumaqatigiissummut pisortatigoortumik ilanngunnerani tikilluaqquara, assigisaanillu aamma Danmarkip silap pissusia pillugu iliuuseqarnermut siuttuunera qutsatigalugu. Aamma errseqqissarusuppara Kalaallit Nunaata inoqqaavisa silap pissusianik iluarsiissutissallu pillugit ilisimasaat aatsaat taama pingaartigimmata, Simon Stiell oqarpoq.