’Grønlands hvide guld’-imik pilersitsisoq ukioq manna ilitsersuisutut nersornaaserneqartoq

Otto Rosing Nuuk International Filmfestivaliani "ukioq manna kalaallini ilitsersuisutut" nersornaasigaavoq. Orsugiak pillugu piviusulersaarusiamik suliaqarnerminut nersornaasigaavoq, tamannalu isumaqaqisoq, ilitsersuisoq oqarpoq.
'Grønlands hvide guld' DR-ikkut februaarip qulingiluaani takutinneqaqqaarpoq. Sapaatip akunnera sinnerlugu qaangiummat peerneqarpoq. Assi © : Mia Selin
septembarip 23-at 2025 13:56
Nutserisoq Medea Olsen

- Filmi una pillugu Kalaallit Nunaanniit nersornaasigaanera assorsuaq qujamasuutigaara nuannaarutigalugulu.  

Taama oqarpoq Otto Rosing, piviusulersaarummi ’Grønlands hvide guld’-imi (Orsugiak) ilitsersuisut marluusut aappaat.

Ukioq manna Nuuk Internationale Filmfestivalimimi ukioq manna kalaallini filmini ilitsersuisutut nersornaasigaavoq (Nersornaat Innersuaq).

Nersornaasigaasussatut innersuussaasimasut allat tassaapput Hanne M. Sørensen, inuusuttunik filmiliortartunik suleqateqarnerminut innersuunneqarsimasoq aamma Nina Paninnguaq Skydsbjerg piviusulersaarusiamut "WALLS - Akinni Inuk" pillugu innersuussaasoq.

Nersornaat Film.gl-ip siulittaasuaniit, Klaus Georg Hansenimiit tunniunneqarpoq. 

- Nuannaatsaqaanga. Tamanna immaqa tupaallaatiginerpaavara. Nuannaarujussuarnera - tamannalu uannut qanoq isumaqartiginersoq, Otto Rosing KNR-imut oqarpoq.

Otto Rosingi orsugiak pillugu piviusulersaarut eqqaassanngikkaanni, filmi isiginnaagassiaq 'Nuummioq' 2012-imeersoq nunatsinniillu oscarinnattussatut pisortatigoortumik innersuunneqarnikoq  suliarinikuuaa. Assi © : Michael Bévort

’Grønlands hvide guld’ ukioq manna februaarip qulingiluaani takutinneqaqqaarpoq. Arsuup eqqaani Ivittuuni aatsitassarsiorfik, danskit suliffeqarfiutaanniit orsugiammik 1854-imiit 1987-ip tungaanut piiaaffigineqartoq, piviusulersaarummi oqaluttuarineqarpoq. 

Aatsitassarsiorfik danskit suliffeqarfiutaannut danskillu aningaasaqarneranut qanoq naleqartigisimanersoq filmimi misissorneqarpoq. 

Takutinneqaqqaarneranit ullut qulingiluat qaangiuttut - piviusulersaarullu ullut qulingiluat oqallisaaqalunilu isornartorsiorneqareersorlu, pingaartumik danskit tusagassiuutaanni - piviusulersaarut DR-imiit peerneqarpoq.

Tamanna ilaatigut Múte B. Egedep aamma Tusagassiuinermi Sulisut Peqatigiiffiata isornartorsiorpaat.

Ukioq mannalu Nuummi International Filmfestivalimi nersornaasiinermut atatillugu Klaus Georg Hansen Film.gl-imeersoq ima oqaaseqarpoq:

- Piviusulersaarut februaarip 9-ani 2025-mi Danmarkimi tv-kkut takuteqqaarneqarmat Danmarks Radiop qallunaallu tusagassiuutaasa amerlanerit kanngunartumik nalinginnaanngitsumillu qisuariarnerannut Kalaallit Nunaanni filmiliortartut akuersaarluinnannginnerat ’Orsugiaap’ toqqarneqarneranut ersiutaavoq.

Misigisaq sakkortooq

Otto Rosingip ’Grønlands hvide guld’-imorpiaq suliaqarnerminut atatillugu nersornaaserneqarnera, nersornaasigaanerup isumaanik minnerulersitsinngilaq. Killuanilli annerulersitsivoq. 

Piviusulersaarutip soqutigineqangaatsiarnissaa nammineq filmilioqatinilu naatsorsuutigisimaginni, taanna oqarpoq. Tusagassiuutitigulli taamarsuaq sammineqartiginissaa naatsorsuutigisimanngilaa.

- Orsugiammut tunngatillugu Kalaallit Nunaanni ima oqaluttoqqarnissaa:"Nalunngilarpummi", naatsorsuutigisimavara. Isumaqarsimavungalu Danmarkimi ima oqaluttoqassasoq:"Tamanna uagut nalugatsigu", taanna oqarpoq nangillunilu:

- Piviusumili Danmarki oqarpoq:"Tamanna ilumuunngilaq". Tamannalu taamanili akiorparput.

Kingornalu pisut naalaanni, filmi DR-ip aallakaatitsiviini DR-imiit peerneqareersoq, Otto Rosingi tusagassiortumiit attavigineqarpoq.

Otto Rosingip piviusulersaarut 'Grønlands hvide guld' ilitsersuisoqatini Claus Pilehave peqatigalugu suliarivaa. Assi © : Michael Bévort

- Qallunaap tusagassiortup taamaatut pisoqarnera uannut sakkortusimasoq tusarsimavaa. Qanorlu uannut sakkortutigisimanera pillugu taassumap apersorumavaanga.

Otto Rosingilli itigartippaa.

- Soorlulusooq maskiinamut eqikkartissimasutut misigisimavunga, maskiinamullu taamatut uannik eqikkartiterisut takkupput, maskiinami eqikkartiterneqarnera qanoq issimanersoq tusarusullugu, taanna oqarpoq. 

DR-imi aallakaatitassiap takuteqqaarneqarneraniit pisut qanoq issimanerat Otto Rosingip oqaatigiuminaatsippaa.

- Isorinnittunit anorersuarsiortitaasutut ippugut. Oqaluttuarisaanermilu aatsaat taama annertutigisumik isorinnittunit anorersuarsiortitsinerusoq qanittukkut eqqaasinneqarpunga, Otto Rosing oqaluttuarpoq.

- Oqaluttuarineqarsinnaanngingajappoq. Tatineqarneq misigaarput. Nammineq misigitinnagu paasineqarsinaanavianngilaq. Sakkortuvoq. 

DR-ip isiginnaagassiamik takutitsisinnaanera februaarimut killeqarpoq

DR-ili akiliilluni filmi Danmarkimi takutinneqarnissaanut piginnaatitaalerami, ukiuni tallimani piginnaatitaaffeqarnissartik akilerpaat - tassanilu immikkut ittumik ukioq ataaseq kisiartaallutik Danmarkimi takutitsisinnaanertik.

Taamannali februarimut killeqarpoq.

Ullorlu taanna nalliunnissaata tungaanut, Otto Rosingip filmi nassarlugu Danmarkip avataani sumiiffinnut filmimik takutitsiffiusinnaasunut assigiinngitsunukartarpoq. Aasaq manna filmi takutinniarlugu Sverigemiissimalluni, taanna oqarpoq. Filmilli siammarterneqarnissaa qallunaallu kunngeqarfiata iluani takuteqqinneqarnissaa qilanaaraa.

- Arlaartigut siammarternissaa takorloorparput tamannalu suliniutigaarput, taanna oqarpoq.  

- Danmarks Radioli taama nuimatigaluni ajorinnimmat tamanna ajornakusooqaaq. Suliniutigaarpulli. 

Tamatuma saniatigut Otto Rosing, Claus Pilehave allallu ’Grønlands hvide guld’-imik suliarinnittut piviusulersaarutip nangitseqarnissaa suliniutigaat.

- Suli siammarternerorusupparput oqaluttuassartaalu inunnut tunngasortaa oqaluttuarerusullutigu, taanna oqarpoq.