Kviksølv sermersuarmit kuuttoq
Sermersuup aakkiartornerani imeq sinerissap kangerluinut kuuttoq imiinnaanngilaq toqunartumilli kviksølvimik akoqartoruujussuvoq.
Kviksølv tonsitut arlalittut annertutigisoq ukiut tamaasa Kalaallit Nunaata kitaata kangerluinut kuugussaasarpoq, tamatumalu kingunerisinnaallugu naasut uumasullu toqunartorterneqasimasut aqajaqqutsinnullu pisinnaallutik.
Ilisimatuussutsikkut misissuinerit nutaat tamanna takutippaat.
Kviksølv suua
Kviksølv (Hg) saviminiuvoq, taannalu inip kissassusaani imerpalasunngortarluni. Kviksølv annertoorujussuarmik toqunartortaqarpoq aammalu naartuni annertuumik iloqissertitsisinnaalluni aammalu meeqqat inersimasullu silassorissusaat appartissinnaallugu.
Kviksølvit avatangiisinut kuutsinneqarunik, methylkviksølvinngorlutik allanngortarput aammalu inuussutissat ingerlaartarfiiniilertarlutik.
Tamanna isumaqarpoq, inuussutissat nalinginnaasut, soorlu aalisakkat aamma imaani uumasut miluumasut (ilanngullugit puisit, arferit aamma nannut), methylkviksølvinik annertuunik akoqarsinnaapput. Taamaattumik inuit issittumi sumiiffinni inuusut, aammalu ileqquusumik inuussutissanik annertuunik nerisartut, nerisaminniit kviksølvinik annertuunik sunnerneqartussaapput.
Paasissutissarsiffik: Naalakkersuisut.
Illisimatuut Pinngortitaleriffimmeersut aamma ilisimatusarfimmi Florida State Universitynmeersut suleqatigiillutik misissorpaat, imeq sermersuup aanneranit kuuttoq qanoq annertutigisumik kviksølvemik akoqanersoq.
Nunarsuarmi ajornartorsiutaasoq
Ilisimatuut Kangerlussuarmi Nuullu Kangerluani sumiffinni assigiinngitsuni imermik sermersuarminngaaneersumik uuttortaapput, uuttortaanerminnilu ilisimatuut missiliuussipput, imeq sermersuarmit sinerissami kangerlunnut kuuttoq ukiut tamaasa kviksølvimik 42 tonsitut annertugisumik akoqartartoq.
Taama aniatitap annertutigineratigut nunasuaq tamakkerlugu aniatitat katillugit 10 %-iata missaanniippoq, tamannalu ajornartorsiutaavoq, ilisimatuut misissuisut taama inerniliipput.
- Kviksølvimik mingutsitsineq nunarsuarmi tamarmi ajornartorsiuterujussuuvoq, pinngoqqaammi taanna toqunartupilussuuvoq. Issittumi uumassusillit akornanni kviksølvemik timimioqarpallaartarneq ilisimaneqareerpoq, kisiannili arlaannaataluunniit ilisimanikuunngilaa ilumut sermersuaq taama annertutigisorsuarmik kviksølvimík mingutsitsisuummat, ilisimatuut taama allapput.
AAMMA ATUARUK Kviksølv uummatillu taqaatigut nappaateqarneq nunatsinni attuumassuteqanngillat
Kviksølv suminngaaneersoruna?
Ilisimatuut oqarnerat naapertorlugu sermersuup naqqaniit qaarsup pissusissamisoortumik sananeqaataata akuineersuuvoq, misissuinerilli siullermeerutaammata ilisimatuut qulakkeerlugu oqaatigisinaanngilaat kviksølv allaminngaaneersuunersoq.
Kalaallit Nunaata kitaata sermersuanit imeq kuuttoq tupinnaannartumik kviksølvimik akoqartorujussuusoq. Imarmik akumigut pissusissamisoortussaagaluamik aatsaat taamak kviksølvimik akoqartigisumik ilisimatuut siumuipput.
Imaq taama akulik kangerlunnut aamma siaruaassimavoq, tamatumalu kingunerisinnaavaa sinerissap qanittuini uumasut nerisareqatigiiaarnerannut akornutaalersinnaasoq uumassusillillu ataqatigiiffiisa kviksølvimik akoqarpallaalersinnaanerat.
Kviksølv pillugu ilisimatusarnerusoqarnissaa innersuunneqartoq
Sermersuup aakkiartorneratigut imeq immamut kuuttup kviksølvemik qanoq akoqartiginersoq siusinnerusukkut misissuisoqarnikuunngilaq, misissinerilli nutaat ilisimatuut nalilerpaat imeq kviksølvimik akoqarneranut sermersuaq sunniuteqaqataasoq.
Ilisimatuut misissuinerminni paasisatik aallaavigalugit inerniliipput piffissaq ungasinnerusoq isigalugu inunnut aamma uumassusillit ataqatigiiffiinut kviksølveqarpallaalersitsisinnaanermik tikkuussisuusut.
Ilisimatuut innersuussuteqarput, kviksølvimik aniatitsinerup iluamik paasilluarniarlugu suli ilisimatusarnerunissat pisariaqartupilussuusut, tuaviortoqartariaqartorlu silaannaap kiatsikkiartornera ilutigalugu sermersuaq sukkanerujartuinnartumik aakkiartormat.