Polar Seafood: Aalisarnermut inatsit inuussutissarsiornermut nunatsinnullu ernumanarpoq

Aalisarnermut inatsisissaq akuersissutigineqassappat tamanna annilaarnartumik kingunipiloqassaaq. Polar Seafood taama isumaqarpoq, taamaammallu suliffeqarfiup pisortaata akissuteqarnerminni tusaaneqarsimannginnertik erloqissutigaa.
Kingunissai eqqarsaatigilluaqqaarlugit inatsit akuersissutigineqartariaqartoq, Polar Seafoodip pisortaa Bent Salling isumaqarpoq. Assi © : KNR / Johannes Olsen
apriilip 10-at 2024 14:15
Nutserisoq Alice Sørensen

Nuummi illoqarfiup qeqqani aqquserngit ulapaarfiunerpaat ilaanni, atisaarniarfiit, aningaaseriviup aamma atuakkanik atorniartarfiup eqqaani, nunatsinni suliffeqarfinni namminersortuni annerpaaq allaffeqarfeqarpoq. 

Nunatsinni aalisakkerivinni arfiniliusuni 500-t missaannik sulisoqarnermikkut, assigiinngitsunillu kilisaataateqarnermikkut Polar Seafood Greenland nunatsinni inuussutissarsiutit annersaanni pingaarutilimmik inissisimavoq. 

Allaffeqarfimmili Nuummi ulluni makkunani qungujussaqarpallaanngillat. 

Apriilip 20-ani ukioq kingulleq suliffeqarfimmi pisortanngortoq, Bent Salling isumakuluppoq. 

Nunatta kitaani raajartassat ikilisinneqarneratigut Polar Seafoodip pisassaata 20 procentimik ikilineqarnissaat inatsimmi siunertaavoq, tamannalu qungujussaqarpallaannginnermut peqqutaavoq. 

Tamannalu piginneqataassutsit, pisassat tamakkiisut (TAC) 8 procentiisa nalingata missaanik tunisisariaqalernerannik kinguneqassaaq. 

- Polar Seafoodip angivallaalersimanerannik isumaqartoqarpat paasisinnaavarput. Kisianni taava suliffiit nunatsinniittut attavaartissinnaananavianngilagut. Tamannalu kommuninut aalisakkeriveqarfigisatsinnut annertuumik kinguneqassaaq, pisortaq taama oqarpoq. 

Suliffeqarfik marlunnik Kommune Qeqertalimmi aamma Kommuneqarfik Sermersuumi aalisakkeriviuteqarpoq. 

Aalisarnermut inatsisissaq Inatsisartuni aqagu siullermeerlugu suliarineqassaaq, Bent Sallingilu naapertorlugu inatsisissaq akuersissutigineqarnissamut suli piareeqqajanngilaq. 

- Tusarniaanermi tusaaneqarsimanngilagut. Inuussutissarsiuummik ingerlatallit tusaaniarneqarsimanngillat, uagut aamma suliffeqarfiutillit allat namminersortut, KNAPK aamma SIK tusarniaanermi akissutivut tusaaniarneqarsimanngillat, taanna oqarpoq. 

Ukioq kingulleq novembarip 29-aniit ukioq manna januaarip 24-at tungaanut aalisarnernut inatsisissap tusarniutigineqarnerani Polar Seafood akissuteqarnissamut periarfissaqarpoq. Aalisarnermik suliallat allarpassuit assigalugit taamaaliorput, Polar Seafoodimiilli ernumassutimi ilungersuunneqannginnerat misigaat. 

Tamatuma saniatigut misigissutsit aallaavigalugit aningaasaqanerli aallaaviginagu inatsisiliortoqarsimanera Bent Sallingip tikkuarpaa. 

- Aningaasaqarnermi naatsorsuinerit aallaavigineqanngillat aamma nunatsinnut kingunissai aallaavigineqanngillat, taamaammat uggualernissarput ilimanartorujussuuvoq. 

Aalisakkerivinnik matusineq

IOK-mik pisasseeriaaseqalernissamik siunertaqarnerup inatsimmi ajunngitsuunera, Bent Sallingip assersuutigut tikkuarpaa. Nammineq pigisassanik pisassiisalernissamut taanna naalisaataavoq, taamaaliornerlu avataasiortut ilaannut maanna atuuppoq, taakkuli ilaata umiatsiaararsortunut nuunneqarnissaat inatsimmi siunertarineqarpoq. 

- Kisianni aamma akorngutitaqarpoq, taamaammat akuerinissaa eqqarsarnartoqarteqaara, taanna oqarpoq. 

Raajartassat tamakkiisut "annertuumik" ikilisinneqarnissaat inatsimmi ajornartorsiutaasoq, Bent Sallingip oqaatigaa. Polar Seafoodip pisassaasa katillugit 20 procentimik ikilisinneqarnissaat inatsimmi siunertaavoq. 

Tamannalu ingerlaartumik tamanut eqquissasoq Bent Salling isumaqarpoq. 

Bent Salling naapertorlugu raajanik pisasseeriaaseq tunisinissamillu piumasaqarneq maanna atuuttoq, aalisakkeriviit ingerlalluarnerannut tunngaviliisoq, annikillisinneqassappat aalisakkeriviit eqqorneqassapput, 

Taamaalinermilu Polar Seafoodip aalisakkerivii kisimik eqqorneqassanngitsut Bent Salling isumaqarpoq. 
 

Aalisarneq pillugu inatsit

Aalisarneq pillugu inatsisissaq ukiuni 20-ni utaqqineqarsimavoq.

Inatsit maanna atuuttoq 1996-imeersuuvoq. Taamanili inatsimmut ilassutinik allannguutinillu arlalissuarnik inatsisartut aalajangiisarput. 

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuaq aalisarneq pillugu inatsip qanoq imaqarnissaanut inassuteqaatinik arlalinnik 2021-mi saqqummiivoq.

Aalisarnermut naalakkersuisoqarfimmi atorfillit inatsisissamik saqqummeeqqammerput. Tusarniaassutigineqarnera pingasunngornermut januaarip 24-anut killeqarpoq.

Nunaqarfinni illoqarfinnilu politikerit aalisartullu, inatsisissap oqaasertaasa tusarniaassutigineqarnerata sapaatit akunnerinik arfineq-pingasuinnarnik sivisussusilerneqarsimanera puffaqqassutigaat.

Kim Kielsenip aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut marsimi tunniuppaa.

Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerminni aalisarnermut inatsit oqaluuserissavaat.

- Raajanik tunisassiorfiit sisamat nunatsinniittut tamarmik eqqorneqassaput, taanna oqarpoq. 

Polar Seafoodip Nuummi Aasiannilu raajaleriffiutaata saniatigut, Royal Greenland Sisimiut Ilulissanilu raajaleriffiuteqarpoq. 

- Aalisakkeriviit sisamat ingerlaannarnissaannut tunngavissaarunnissarput ersarippoq. Ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu marluinnaat ataannarsinnaassapput, taanna oqarpoq. 

Naatsumik oqaatigalugu aalisarnermut inatsisissaq suliffinnik annaasaqarnermik, nunatta karsianut isaatitat annikillineranik nunattalu piitsuunerulerneranik kinguneqassaaq, Bent Salling oqarpoq. 

Suliffeqarfissuup nammineerluni naatsorsuutai naapertorlugit, 2022-mi Polar Seafood akileraarutinik akitsuutinillu akiliinermigut 383 millionit koruuninik nunatta karsianut iluaqusiivoq. Taakku sianitigut aalisartut sulisullu akissarsiaat 953 millionit koruuniupput. 

Suliffiit qassit sipaarniutigisariaqalernissaat aningaasatigulli annaasassat qanoq annertutiginissaat, Bent Sallingip maanna oqaatigisinnaannginnerarpaa. Inatsilli taamaatsillugu akuersissutigneqassappat allanguisariaqarnissartik oqaatigaa. 

- Tunisassiornitsinnik tunisassiatsinnillu tuniniaariaatsitsinnik, suliffeqarfittut periutsitsinnik allanngortiterisariaqassaagut, taanna naqissusiivoq. 

Inatsit tuaviuunneqartoq

Kiisami aalisarnermut inatsisissap piareeraluttuarnera Bent Sallingip aallaqqaataanni nuannaarutigigaluarpaa. Polar Seafoodimi piffissami sivitsortumi utaqqisimasoq, ilaatigullu nutaamik aningaasaliinissamut tunuarsimaarsimasoq taanna oqaluttuarpoq. 

- Aalisarnermut inatsisissap inuussutissarsiutitsinnut, suliffeqarfiutitsinnut periarfissatsinnullu kingunissai ilisimasimanngilagut. Tamannalu aningaasaleerusussutitsinnut killiliivoq, taanna oqarpoq nangillunilu. 

- Taamaammallu aalisarnermut inatsisissatut siunnersuummik takkuttoqarmat nuannaarpugut, peqataaffigisinnaagatsigumi tunniussaqarsinnaallutalu. 

Nuannaarnerli sivikitsuinnaavoq.

- Tusaaniarneqanngilagut. Tusarniaanermi inatsisissap kingunerisinnaasaasa misissornissaanut piffissarititaasoq naammanngilaq. Tassani inatsisissap ajunngitsortai ajortortaalu eqqarsaatigaakka, taanna oqarpoq. 

Kisianni inatsisissaq sisamanngorpat aatsaat siullermeerneqassaaq. Inatsisartuni oqallinnermi saqqummersusssat tusartinnagit suaartalereernersi siusippallaanngila? 

- Inatsisssaq una tuaviuunneqarpoq. Eqqartorneqarumanngilaq. Tusaajumasoqaranilu suleqatigiissutigineqarumanngilaq. Siullermeerlugu, aappassaaneerlugu pingajussaaneerlugulu suliarineqarniarpoq taavalu naammassillugu, tamanna akerlereqaara, Bent Salling akivoq. 

- Taamaaliornikkut Inatsisartuni oqallinnermi apeqqutit saqqummersussat eqqartukkallu misissornissaannut periarfissaqanngilaq. Nunatsinni inuussutissarsiutini pingaarnerpaaq pillugu sukumiisumik sulinissaminnut qinikkat periarfissaqanngillat.