ICC Ilulissani: Ullup tungaani Rusland videokkut peqataasassaaq

ICC-mi siulittaasup ilaasortat Chukotkameersut ataatsimoornermi peqataatittuarnissaat sorsuutigaa.
ICC-mi tamarmi siulittaasoq, Sara Olsvig, naapertorlugu kattuffiup nunat tamalaat akornanni sulinerminni Chukotkami (Ruslandimi) Inuit peqataaninneqarnissaat pingaartissavaat. Assi © : KNR/Arnaq Nielsen
Allattoq Teitur Larsen
juulip 19-at 2023 10:54
Nutserisoq Sussi Jensen

Inuit Circumpolar Council (ICC) Ilulissani siullerpaamik aallartitaasunik ataatsimiitsitsilerunik sapaatip akunnerani uani Issittoq tamakkerlugu ilaasortatik ataatsimoortissavaat.

Ataatsimiinnermili Chukotakami (Ruslandimi) ilaasortat ornigullutik peqataassanngillat.

- Ruslandip Ukrainemut sakkutuunik isaatitsinerat nunarsuarmi nalorninartorsiortitsivoq. Tamanna Chukotkami ilaasortatsinnut aamma sunniuteqarsimavoq, ICC-mi tamarmi siulittaasoq, Sara Olsvig, oqarpoq.

Inuit pisinnaatitaaffii inuunermilu atugaat qanoq pitsanngorsarsinnaanerinut atatillugu ICC-p maannakkut sulinera siunissamullu pilersaarutai pillugit kattuffiup ilaasortai nunatsinneersut, Canadameersut Alaskameersullu katersuullutik eqqartuisussaagaluarput.

- Uatsinnut nalunaarput tamatumuuna ornigullutik peqataagunnaratik, Sara Olsvig oqarpoq.

ICC SUUA?

  • ICC Alaskami 1977-mi pilersinneqarpoq.
  • ICC tassaavoq nunat tamalaat akornanni naggueqatigiit inuit 180.000-it missaanniittut Alaskameersut, Canadameersut, Kalaallit Nunaanneersut Chukotkameersullu (Ruslandimi) sinnerlugit suliniaqatigiiffik.  
  • Nunat tamalaat akornanni Issittoq pineqartillugu, ICC Inuit pisinnaatitaaffiinik siuarsaanermik suliaqartarpoq.
  • ICC Issittumi Siunnersuisoqatigiinni ataavartumik ilaasortaavoq.

 

Sorsunnerup politikikkullu inissisimanerup kingunerisaanik ilaasortat Ilulissiarnissaat ajornakusuulerlunilu akitsorsimavoq.

Tamassumunnga taarsiullugu Chukotkami ilaasortat ullup qeqqata siorna ataatsimiinnerni internettikkut malinnaasassapput. Ualikkut ataatsimiinnerit Chukotkami nalunaaqutaq malillugu unnukkut kingusissukkut ingerlanneqartussaapput, taamaammallu taakkunani peqataassanngillat.

Issittumi Siunnersuisooqatigiit ajornartoortut

Ukioq kingulleq marsimi Issittumi Siunnersuisooqatigiinni nunat ilaasortat arfineq-marluk Ruslandip Ukrainemi sakkutuunik isaatitsinera akerliuffigalugu siunnersuisooqatigiinni suliaqarnerminni tamanit tunuarniarlutik aalajangerput. Taamaasilluni Rusland siunnersuisooqatigiinni kiserngoruppoq Issittumi Siunnersuisooqatigiillu unitsikkallarneqarlutik, tamanna kattuffiup 1996-p kingorna ajornartoorneranni ajornerpaavoq.

Taamaakkaluartoq siunnersuisooqatigiit nunat ilaasortat arfineq-pingasuupput - Rusland ilanngullugu.

Sara Olsvigip oqarnera naapertorlugu ilaannakusoortumik politikki atuutilersinneqaqqikkaluartoq siunnersuisooqatigiit unikkallarnerat ajornartoornerallu annertuumik kinguneqartitsisimapput.

- Issittumi Siunnersuisoqatigeeqannginnerani annaaneqartussaq ernumassutigineqangaatsiartoq tassaavoq suleqatigiinneq immikkuullarissoq. Suleqatigiinnermik oqallittarfeqarpugut, taanna immikkuullarilluinnartumik aaqqissuusaavoq, tassami naalagaaffiit nunallu inoqqaavi ataatsimoorlutik issiasarput, taama Sara maajimi KNR-imut oqarpoq.

Issittumi Siunnersuisooqatigiinni ICC ataavartumik ilaasortaaffeqarpoq, siunnersuisooqatigiiffiullu attanneqarnissaa ilungersuutigisimavaat.

ICC Ilulissani timersortarfimmi katersuunneranni issiaviit marluk inuttaqassanngillat. Chukotkami (Ruslandimi) ilaasortat issiaviit taakku issiavigaat. Assi © : KNR/Teitur Larsen

Taamatuttaaq kattuffiup Chukotkami ilaasortaminnik suleqateqarnertik attanneqarnissaa anguniarpaat. Issittumi Siunnersuisooqatigiinni pisup ICC-mi malinneqarnissaa kissaatigineqanngilluinnarpoq, ICC-mi tamarmi siulittaasoq nassuiaavoq.

- Ruslandip killeqarfia akimorlugu naggueqatitut ilaasortatsinnut attaveqarnerup kipisinneqarnissaa piviusorpalunngilluinnarpoq. Immitsinnut inuttullu qanilluta ataqatigiinnitta attanneqarnissaa pingaaruteqarpoq, Sara Olsvig oqarpoq.

Ataatsimuuleqqinnissaq anguniaraa

Sara Olsvig nassuiaavoq Ruslandimut atatillugu nunat killiit iligiillutik suliffeqarfiit kattuffiillu Ruslandimut pineqaatissartaliinerat innuttaasutut kattuffiup tapersersunngikkaat.

- Inuiaat aamma ukiuni qulikkaani arlalinni suleqatigiinneq pilersissimasarput sinnerlugu sulivugut, taanna oqarpoq erseqqissarlugulu:

- Ruslandimi naalakkersuisunik suleqateqarneq assiginngilaa. Tamanna attuumassuteqarfiginngilarput.

Tamanna aamma ima isumaqarpoq ICC-p nunat tamalaat akornanni sulinerminni naalagaaffiit killeqarfii akimorlugit - Rusland ilanngullugu - inunnik tamanik suleqateqarnertik aalajangiusimagaat.

- Taamatut oqareerlunga, Chukotkami ICC-mik attaveqateqarnerput suleqateqarnerpullu ”pisarnertut iinnanngilaq.” Pisinnaasarput malillugu peqataatinniartarpagut, kattuffiuvugullu nunap inoqqaavisut peqatigiinnitta attanneqarnissaa pillugu pilersinneqarsimasoq, Sara Olsvig oqarpoq.

Taamaammat ICC-mi tamarmi siulittaasup ilaasortat ornigullutik peqataasinnaanerat nunarsuaq tamakkerlugu inissisimanermit ajornakusoortinneqarnera ugguaraa.

- 2026-mi ataatsimeersualerutta ilaasortat aallartitat tamarmik 66-it peqataatinneqarnissaat piviusunngortinneqarnissaa anguniassavarput, Sara Olsvig oqarpoq.

ICC Chukotka nunarsuaq tamakkerlugu Inuit 180.000-iusuni 2.000-t sinnerlugit sulipput.