Innuttaasut aalisagassaqarnerutikkusukkaat

Piniarnermut aalisarnermullu aappaagumut pisassiissutissat piffissami matumani aalajangersarneqaleruttorput. Politikerit, aalisartut uumassusilerisullu pisarneq malillugu qanoq annertutigisut ajunnginnersut ajornersulluunniit oqallisigaat. Innuttaasullu isumaat maanna tusarneqarsinnaapput.
januaarip 01-at 2019 14:28
Nutserisoq Connie Fontain

Aalisarnermut pisassiissutit, TAC-imik taaneqartartut aalajangerneqarunik piniartut amerlassutsinik ilisimasaqarnerat uumassusilerisullu ilisimatusarnerat soorunamilu politikerit akisussaassuseqarnissamik kissaateqarnerat aammali inuussutissarsiornermik isumaginninniarnerat pillugu suli oqallittoqassaaq.

Innuttaasulli ataatsimut tusarneqarpallaarneq ajorput, tamannali Greenland Perspective Surveyip allannguiffigaa.

AAMMA ATUARUK Silap pissusiata allanngoriartornera innuttaasut ernumanartoqartikkaat

- Amerlasuut TAC-imi annikilliisoqartariaqarsoraat, pingajorarterutaasalu missaasa ullumikkutulli annertussuseqartariaqarsoraat, affaasali ullumikkormit qaffasinnerusariaqarsoraat.

Københavns Universitetimi aningaasaqarnermut immikkoortortami ph.d-nngorniaq, Gustav Agneman oqarpoq. Taassuma Kraks Fond Byforskningimi ilisimatooq, Kelton Ray Minor peqatigalugu misissuineq Greenland Perspectives survey suliaraa.

AAMMA ATUARUK Innuttaasut namminiilivinnissaq pillugu apeqqut avissaaqqaffigigaat

Nunap agguataarnera qimerlooraanni  killersuinermi avatangiisit paasisaqarfiginissaat ajornannginnerusoq akissutini takuneqarsinnaavoq.

- Nunap immikkoortitaarnerani annerpaaq tassaavoq Nuuk taanna nunap sinneranut sanilliullugu. Nuummi TAC-ip qaffannissaa akuerineqannginneruvoq nunallu sinnerani innuttaasut ilarpassuisa aalisarnermik inuuniuteqarneruffigisaanni TAC-ip qaffanneqarnissaa amerlanerussuteqarfigaat.

Avataani sinerissap qanittuini saarullittassat uumassusilerisut innersuussutaannit pingasoriaammik qaffasinneruvoq, kitaanilu raajartassiissutissat uumassusilerisut siunnersuutaannit appasinnerulaarluni.