Parisimi isumaqatigiissutip nunatsinnut kingunissaanik ilisimasat Sulisitsisut paaserusukkaat
![](/sites/default/files/styles/image_934x467/public/article_images/264da110112827574bed.jpg?itok=2jcd4D9X)
Naalakkersuisut nunatsinnik nunat tamalaat akornanni Parisimi isumaqatigiissummut ilanngutititsiniarnerat ajortuusariaqanngilaq.
Illuatungaanilu aamma nunatsinni ineriartornermut ilaqutaasariaqarani.
Sulisitsisut pisortaat, Christian Keldsen oqarpoq.
- Isumaqatigiissuteqarnissaq ajornanngitsuuvoq. Isumaqatigiissummi tunniussassat unammillernartuupput. Aarlerissutsimik naliliinermik pitsaasumik aalajangersimasumillu maanna qanoq pisoqarnissaanut qanorlu iliornissatsinnut naliliinermik peqarnissaa naatsorsuutigaarput.
AAMMA ATUARUK Múte B. Egede Parisimi isumaqatigiissummut ilaalernissaq pillugu: Aningaasarsiornikkut nutaanik periarfissiissaaaq
Sulisitsisut aalajangiinissamut suliaqarnermi ilanngunneqarsimanngitsut, Christian Keldsenip paasissutissiissutigaa.
Illuatungiliuttut partiivisa marluk tassa Siumup Demokraatillu aalajangiineq sakkortuumik isornartorsiorpaat, Naalakkersuisullu kisermaassillutik iliuuseqarnerarlugit.
Ammasumik oqallittoqarnissaa pingaaruteqartoq
Naalakkersuisut illuatungiliuttunik, inuussutissarsiuteqartunik nunatsinnilu innuttaasunik oqalliseqatiginninnissaat pingaaruteqartoq, Christian Keldsenip erseqqissaatigaa.
Isumaqatigiissummummi ilanngunneq taavalu ukiualuit kingornatigut politikkikkut akerliliisoqarnerani isumaqatigiissummit aneqqinneq iluaqutaanngilaq.
- Inuussutissarsiortut namminersortut ineriartortinniaraanni avataaniillu aningaasaliisoqarniaraanni taava sinaakkutinut piumasaqaatit pitsaasut qulakkeertariaqarpagut, isumaqatigiissutinullu assigiinngitsunut ilanngullutalu ilaajunnaarsinnaanata.
AAMMA ATUARUK Lektori naliliivoq: Parisimi isumaqatigiissut aatsitassarsiornermut periarfissakinnerulersitsisinnaavoq
Tamatuma saniatigut Sulisitsisut oqarnerat naapertorlugu Naalakkersuisut aalajangernerata kingunerisaanik ajornartunik oqallittoqassaaq.
Nunatsinni maanna nukissiuutit annerpaartaat ikummatissaneersuupput, naak nukissiorfiit erngup nukinganik nukissiuutinut 70 procentiugaluarpoq.
- Isumaqatigiissummi anguniarneqartoq malillugu CO2-mik aniatitsinemrik annikillisaaqataassaagut. Tamanna erngup nukinganik nukissiorfimmik ataatsimik marlunnilluunniit kisimi pilersitsinerunngilaq, imaluunniit inuussutissarsiuteqartut kisimik kivitsinissaat naatsorsuutaasinnaanngilaq. Inuiaqatigiinni aaqqissuussaanermi iliuuseqarnissarput aamma pisariaqarpoq, Christian Keldsen oqarpoq.
Suliassat ilungersunarnerusut maanna aallartittut
Taassuma nunatsinni CO2-mik aniatitsineq annikilliniarneqavissaguni allannguuteqangaatsiartoqarsinnaassasoraa.
Assersuutigalugu CO2-mik aniatitsinermik annikillisaaniarnermi najugaqariaaseq maanna unammillernartuuvoq, pissutigalugu illoqarfiit minnerit nunaqarfiillu amerlanerit generatorinik ikummatissanik atuisunik nukissiuuteqarmata.
- Isumaqatigiissutip attorusunneq ajoraluakkagut inuiaqatigiinnitsinnilu naleqartitagut allanngortissagunarpai, taanna oqarpoq, nangillunilu:
- Sulineq annertooq maanna aallartippoq.