Suliniutip nutaap nunatsinni sakkutuuiarnerit ukkatarineqartikkai
Salik Augustinussen sorsuffiusumit misigisarpassuaqarsimalluni Nanortalimmut ukiut aqqanillit matuma siorna angerlarpoq.
Taanna sakkutuut naalagaaraatut konstabelitut ilinniagaqarpoq, 20-nillu ukioqarluni ukiup affaa Afghanistanimiissimavoq.
- Misigisat ilaat kammalaatinnik ikinngutinnillu annaasaqarfigisakka sakkortunikuupput. Misigisimasat tamakku pillugu oqaloqateqarnissaq pisariaqarpoq. Tamannali nunatsinni periarfissaqarfiginngilarput, taanna oqarpoq.
Salik Augustinussen taama misigisimasaqartuni kisimiinngilaq.
Nunatsinnimi sakkutuuiarnerit takunngitsoorneqartartut, Gerth Sloth Berthelsen isumaqarpoq. Taanna peqatigiiffimmik Veteranprojekt Grønlandimi (Sakkutuuiarnerit pillugit suliniut aqq.) pilersitseqataasuullunilu siulittaasuuvoq, peqatigiiffik danskit illersornissamut ministereqarfianit 800.000 koruuninik aningaasaliiffigineqaqqammerpoq. Aningaasat nunatsinni sakkutuuiarnerit qanoq amerlatiginerannik taakkulu qanoq ikiorneqarnissamik pisariaqartitsinerannik erseqqissaanissamut atorneqassapput.
- Nunatsinni sakkutuuiarnernut ajugaanerujussuuvoq, aamma soorunami peqatigiiffimmut ajugaanerujussuulluni, tassami sakkutuuiarnernut pissutsit qanoq innerisa misissorneqarnissaat pingaaruteqarpoq, Gerth Sloth Berthelsen Nuummi peroriartorsimasoq oqarpoq.
Ilaqutariit tamarmik eqqugaasartut
Peqatigiiffiup nunatsinni sakkutuuiarnerit ersarinnerulersinneqarnissaat 2018-imili sulissutigilerpaa. Sakkutuuiarnerit nunatsinniittut nalunaarsorneqarsimasut ullumikkut 117-iupput.
Gerth Sloth Berthelsenilli oqarnera naapertorlugu sakkutuuiarnerit nalunaarsorneqarsimasunit amerlanerusinnaapput.
Sakkutuut aallartitaaqqasimasut 10 procentii sakkortuunik misigisaqarnerup kingunerisaanik angerlareeraangamik tarnikkut ilungersuummik PTSD-qalertartut, Danmarkimi ilisimasarnerup takutippaa.
Taamaammat nunatsinni sakkutuuiarnerit ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisinnaammata misissorneqarnissaat pingaaruteqartoq, Gerth Sloth Berthelsen oqarpoq.
- Sakkuiarneq PTSD-qaleraangami ilaqutariit tamarmik aamma eqqugaasarput. Taamaammat sakkutuuiarnerup ilaqutaasalu ikiorneqarnissamik neqerooruteqarfigineqarnissaat pingaaruteqarpoq, taanna oqarpoq.
Sakkutuuiarnerit nunatsinniittut tarnip pissusianik ilisimasalimmik oqaloqateqarnissamut eqimattanilluunniit tapersersoqatigiinnik ullumikkut neqerooruteqarfigineqarneq ajorput. Danmarkimi taakku pisariaqartikkaanni orninneqarsinnaapput.
Taamaammat peqatigiiffik nunatsinni angalassaaq sakkutuuiarnerillu suut suliniutigineqartariaqarnerat qanorlu ikiorneqarnissamik pisariaqartitsinerat pillugu tusarniaaffigissallugit. Tamanna nunatsinni sakkutuuiarnerit pitsaanerusunik ikiorneqarsinnaanissaannut tunngaviliissaaq.
Tamatuma saniatigut peqatigiiffiup sakkutuuiarnerit akornanni pitsaanerusumik atassuteqaateqalersitsinissaq kissaatigaa.
- Nunatsinni sumiiffimmi assigiinngitsuniinneq pissutigalugu sakkutuuiarnernik allanik naapitsiniarneq ajornakusoorpoq, attaveqaammillu pilersitsiniarneq ajornakusoorluni. Taamaammat nunatsinni sakkutuuiarnerit qaninnerulersissinnaanissaat neriuutigaarput, taanna oqarpoq.
Misigisimasanik avitseqatissamik amigaateqarneq
Salik Augustinussen aperigaanni nunatsinni sakkutuuiarnernut pissutsit ilisimasaqarfigineqarnerulernissaat pisariaqartinneqarpoq.
Taassuma Danmarkimit ukiualuit matuma siorna angerlarnermini ataatsimooqatigiinneq pingaartumik amigaatigisimavaa.
- Uanga Sakkutuunik imarsiortunik Sakkutuunillu nunanut allanut aallartitaasimasunik qujanartumik ilisarisimasaqarama, taakku oqaloqatigisinnaavakka. Kisianni Illersornissamiinninni pisimasunik oqaloqateqanngilanga. Misigisimasat taakku pillugit oqaloqateqarnissara soorunami amigaatiginikuuara, taanna oqarpoq.
Tamatuma saniatigut sakkutuuiarnerpaalunnik immisulli isumaqartunik oqaloqatissaaleqisoqarnissaa ilimagaa.
- Sakkutuuiarnerit nunatsinniittut suli paasineqanngitsut amerlapput. Tapersersuineq soorunami pitsaanerullunilu ataatsimoorfiit amerlanerussapput, taanna oqarpoq.
Veteranprojekt Grønlandip misissuinini Nuummi apriilip aqqarnani aallartissavaa, tassanilu oqartussat sakkutuuiarnerillu oqaloqatigineqassapput.