Singernequteqartitsisalernissaq ilimanaatikittoq: Nunatta isorartunera sakkortuumillu pineqaatissinneqarsimasut aporfiupput

Pissutsit assigiinngitsorpaaluit nunatsinni singernequteqartitsisalersaarnermi aporfiusut, susassaqartut arlallit naliliipput.
Nunatsinni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiinnissamut taarsiullugu singernequteqartitsisalernissaq politikerinit arlaleriarlugu siunnersuutigineqarpoq. Nunatsinnili singernequteqartitsisalersaarneq piviusunngortikkuminaattutut, susassaqartut arlallit nalilerpaat. Assi © : Ritzau Scanpix
septembarip 24-at 2020 06:09
Nutserisoq Hanne Petersen

Pineqaatissinneqarsimasoq angerlarsimaffimmini, suliffimmini ilinniarfigisaminiluuuniit elektroniskiusumik singernequteqassaaq.

Tamanna inunnut sivikitsumik sakkukitsumillu pineqaatissinneqarsimasunut periarfissaassaaq. Pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiilernissamut utaqqisut taamaalillutik aamma ikilissasut, Inuit Ataqatigiit isumaqarput.

Singernequteqartitsisalernissarli aatsaat siunnersuutigineqanngilaq. Danmarkimimi 2005-imi singernequteqartitsisalermalli Inatsisartuni ikinnerpaamik pingasoriarlugu oqaluuserineqarpoq.

2017-imi kingullermik oqaluuserineqarpoq. Danskillu inatsiseqarnermut ministereqarfiat taamani Naalakkersuisunit tamanna pillugu qulaajaaqquneqarpoq.

Singernequteqartitsisalersaarnerli suliassanik inatsisinillu unammilligassaqartitseqqippoq. Sooq taamaannersoq uani nassuiarneqarpoq.

Nunatta isorartunerujussua nakkutilliiuminaatsitsisoq

Singernequt elektroniskiusoq internettimi nakkutilliissummut atassuteqarpoq. Pineqaatissinneqarsimasup singernequtini aserorpagu taannaluunniit ungasittumukarpallaarpat Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmi kalerrisaarut aallartittarpoq.

Nunatsinnili internetti attavilukkajuttarmat singernequteqartitsisalernissaq tamakkiisumik ilumut iluaqutaasinnaanersoq immikkut ilisimasallit ataasiaannaratik apeqqusernikuuaat.

Danmarkimi singernequteqartitsarnerup aaqqissuunneqarnera

 

  • Qaammatit arfinillit tungaannut sivisussusilimmik pillagassanngorsimasut singernequteqarumasinnaapput 
  • Nakkutigisinnaasamik aalajangersimasumik najugaqarnissaq piumasaqaataavoq
  • Najugaqataasut 18-ileereersimasut tamarmik  singernequteqartitsinissamut akuersissapput
  • Pillagaasoq ullut 30-t tungaannaannut pillagaasuunngikkuni suliffeqassaaq ilinniartuussalluniluunniit
  • Pillagaasoq pinerluttulioqqinnginnissamut pikkorisassaaq
  • Pillagaanerup nalaani imigassartorneq ikiaroornartumillu atuineq inerteqqutaapput
  • Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmeersut nalunaaqqaaratik sapaatit akunneranut arlaleriarlutik aggertassapput
  • Pillagaasoq angerlarsimaffimmini singernequteqarsinaasutut Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmit nalilerneqassaaq
     

Tusarfik: Danmarkimi Pinerluttunik Isumaginnittoqarfik

Tamanna Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiveqarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup 2004-mi isumaliutissiissutaani, danskit inatsiseqarnermut ministereqarfianit 2014-imi aamma nunatsinni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfik pillugu Pisortaqarfimmit 2017-imi sammineqarpoq.

Pineqaatissinneqarsimasullu singernequteqartalissappata, taakku nunatsinni internetti attavilukkajummat nunarpullu isorartummat ileqquusumik kalerrisaarutillu aallartinnerani nakkutigiuminaassasut, tamatuma sammineqarnerani tamatigut isummiunneqartarpoq. 

Nunatsinnili internetti najukkani amerlasuuni attaviginnerulernikuugaluaqisoq immap naqqatigut kabelimut, sakkortusaavimmut qaammataasiamulluunniit attassuteqarnersoq apeqqutaajuarpoq. 

Tamatumalu saniatigut nunatsinni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfik Politiillu ataatsimut isigalugit aalajangersimasumk atorfilinnik aamma sulisussaaleqipput.

Pineqaatissinneqarsimasulli singerneqartitaasalissappata illoqarfinnut Pinerluttunik Isumaginnittoqarfiup allaffeqarfigisaanut pineqaatissinneqarsimasunulluunniit inissiisarfinnik immikkoortortaqarfigisaanut nuukkallartitaasalersinnaanerat aamma periarfissaasoq, nunatsinni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfiup pisortaa Naaja Nathanielsen oqarpoq.

- Teknikkikkut atortutigut unammilligassat najukkani ataasiakkaani aaqqiissuteqarnikkut ikilisinneqarsinnaallutillu aningaasanik sipaarfiusinnaapput.

Tamannali pineqaatissinneqarsimasunik assigiinngisitsinermik kinguneqassasoq, taanna oqarpoq nangillunilu:

AAMMA ATUARUK Pineqaatissinneqarsimasut singernequteqartalissanganngitsut

 - Tamanna ilutigalugu avinngarusimasuniittut immaqalu singernequteqartussatut pineqaatissinneqarusuttut assigiinngitsuliorfigineqarnerannik kinguneqassasoq puigussanngilarput.

Danskit inatsiseqarnermut ministereqarfiat tamatumunngarpiaq 2014-imi aamma akerliliivoq.

Kalaallit Nunaanni singernequteqartitsisalissagaanni, tamanna pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiitsitsisarnermit akisunerunngikkuni massakkutulli akeqassasoq, danskit inatsiseqarnermut ministereqarfiata aamma nalilerpaa.

Nakuusersimasutut kinguaassiuutitigullu atornerluisimasutut eqqartuunneqarsimasut amerlavallaartut

Pineqaatissinneqarsimasullu qanoq pinerlussimanersut pinerluffigineqarsimasoqarnersorlu aamma apeqqutaavoq.

Danmarkimi qaammatit arfinillit tungaannut sivisussusilimmik, ingammik sakkukitsumik pinerluuteqarsimasutut eqqartuussaasimasut taamaallaat singernequteqartitaasarput. Taakkulu najugaqaqataat 18-ileereersimasut najugaqartimik singernequteqarnissaanut akuersissapput.

Nunatsinnili pineqaatissinneqarsimasut ilarpassui inunnik navianartorsiortitsisimasutut sakkortuumik eqqartuussaasimasuupput.

Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussatut pineqaatissinneqarsimasut pillugit paasissutissat     

 

2019-imi: 320-upput. Taakkunannga 86-it inunnik navianartorsiortitsisimasutut 41-llu kinguaassiuutitigut atornerluisimasutut pineqaatissinneqarput
 

2018-imi: 294-iupput. Taakkunannga 94-it inunnik navianartorsiortitsisimasutut 29-llu kinguaassiuutitigut atornerluisimasutut pineqaatissinneqarput

 

2017-imi: 391-iupput. Taakkunannga 108-t inunnik navianartorsiortitsisimasutut 34-llu kinguaassiuutitigut atornerluisimasutut pineqaatissinneqarput

 

2016-imi: 664-iupput. Taakkunannga 196-it inunnik navianartorsiortitsisimasutut 52-illu kinguaassiuutitigut atornerluisimasutut pineqaatissinneqarput

 

2015-imi: 567-iupput. Taakkunannga 170-it inunnik navianartorsiortitsisimasutut 40-llu kinguaassiuutitigut atornerluisimasutut pineqaatissinneqarput


Suliat ilarpassui eqqartuussivimmi suli suliarineqarmata 2018-imi 2019-imilu pineqaatissinneqarsimasut ukiut taakkua siuliini pineqaatissinneqarsimasunit ikinnerusut, Nunatta Naatsorsueqqissaartarfia ilisimatitsivoq.
 

Tusarfik: Nunatta Naatsorsueqqissaartarfia

320-t pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiittusanngorlutik 2019-imi eqqartuussaapput.

Taakkunannga 86-it nakuusersimasutut nakuusernissamillu sioorasaarisimasutut eqqartuussaasimasut, 41-llu kinguaassiuutitigut atornerluisimasutut eqartuussaasimasut, Nunatta Naatsorsueqqissaartarfianit kisitsisit takutippaat.

Sinneri ilaatigut atorfilittamut nakuusersisimasutut, ikuallatsitsisimasutut ujajaasimasutullu eqqqartuussaasimapput. 

Nunatsinnilu singernequteqartitsilalissappat tamanna nunatsinni pineqaatissinneqarsimasut ilaannamininnguinut iluaqutaassangatinneqartoq, Naaja Nathanielsen oqarpoq.

- Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittut qimerlooraanni, amerlanerpaartaat inunnik navinartorsiortitsillutik soorlu nakuusernermik kinguaassiuutitigulluunniit atornerluinermik pinerluuteqarsimasuusut takusinnaavarput. Taamaammat singernequteqartitsineq taakkununnga naleqquppallaarsorinanngilaq.

Inuiaqatigiinni kiffartuussisussatut pineqaatissiisarneq iluaqutaasoq

Danmarkimi singernequteqartitassatut eqqartuussaasimasut parnaarussivimmiittunut sanilliullutik ikittuinnaat pinerluuteqaqqittartut, Danmarkimi singernequteqartitsisarnermik naliliinermi erserpoq. Taakkulu ilaquttaminnut inuiaqatigiinnullu aamma atassuteqarnerusarlutik.

Nunatsinnili pineqaatissinneqarsimasut inuiaqatigiinni kiffartuussisussatut 2010-mi atuutilertumik pineqaatissinneqarsinnaanngorput. Sakkukitsumik pinerluuteqarsimasutut pineqaatissinneqarsimasut inuiaqatigiinnut akuuleqqilertorsinnaaqqullugit tamanna periarfissaalerpoq.

Inuit 22-t inuiaqatigiinni kiffartuussisussatut siorna pineqaatissinneqarput, 2018-imilu 45-llutik.

AAMMA ATUARUK Socialdemokraatit pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinnut utaqqisunut aaqqiissutissaqanngitsut

Nunatsinnilu singernequteqartitsisalissagaanni taakku singernequteqartitaasalernissaat Naaja Nathanielsenip oqarnera naapertorlugu ilimanartorujussuuvoq. 

- Singernequteqartitsineq taakkunannga amerlasuunut inuiaqatigiinnilu kiffartuussisussatut nalitsinni pineqaatissinneqarsimasunut naleqqussoraara, taanna oqarpoq.

Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni inissanik allanik pilersitsinissaq sulissutigineqaleruttortoq, danskit inatsiseqarnermut ministeriat Nick Hækkerup (S) KNR-imut mailikkut qaammammi uani ilisimatitsivoq.

- Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni inissat amerlinissaat suliniutigileqqammerparput.

Taanna nunatsinni singernequteqartitsisalernissamik siunnersuummut oqaaseqartinniarsimagaluarparput, iluatsinngitsumilli.