Professori: Peqqinnanngitsunik pisiaqartarneq inuiaat peqqissusaanni takuneqarsinnaavoq

Nunatsinni pisiniaraanni pisiassanik ilioraaviit peqqinnanngitsunik immerneqarnerullutik peqqinnartut amerlavallaarneq ajorput. Tamanna inuiaat peqqissusaannut nalinginnaasumik sunniuteqartartoq, professori oqarpoq.
Pisiniarfinni peqqinnanngitsut pisiarineqartut peqqinnartunit amerlanerusartut nunatsinni ulluinnarni atortussanik pisiniarfinnit tamanit naatsorsuinerup takutippaa. Tamannalu inuiaat peqqissusaannut ilungersunartuuvoq. Assi © : Thor Stauner Bill/ KNR
aggustip 01-at 2024 07:36

Sodavandit, immiaaqqat, cigarrettit nerisassallu kissaannariaannaat. Inuussutissat peqqinnannginnerulaartut pisiniaraangatta amigaataaneq ajortut naatsorsuinerup nutaap takutippaa, tamannalu innuttaasut nalinginnaasumik peqqissusaannut pitsaanngilaq.

- Nerisassat peqqinnanngitsut, tupat, imigassallu inuiaat peqqissusaannut pitsaanngillat, tamannalu napparsimasoqartarnerani takuneqarsinnaavoq, Statens Institut for Folkesundhedimi professori nunatsinnut atatillu immikkut ilisimatusarsimasoq, Peter Bjerregaard oqarpoq. Inooriaatsimik pissusilimmik nappaatit arlallit nappaatigineqarneruleriartortut aamma erseqqissaatigaa. 

- Peqqinnanngitsunik nerisaqarnerup – annertusiartortup – saniatigut -  oqimaappallaartut amerlaneruleriartuinnarput.

KNR-ip Paarisamit allattorsimaffik nunatsinni ulluinnarni pisiniarfiit tamarmik suleqatigalugit suliarineqarsimasoq saqqummiunneqaqqammerluinnartoq piniarfinni inuussutissat peqqinnanngitsut tuneqarluartarnerannik takutitsisoq tassunga takutippaa. 2023-mi pisiarineqarnerpaat 30-t allattorsimaffianni naatitat normu 4-mi 9-milu inissisimapput, taamaakkaluartorli inuussutissat peqqinnanngitsut allattorsimaffimmi amerlanerupput. Sodavandit, immiaaqqat cigarrettillu pisiarineqarnerpaasarput.

Nerisassanut peqqinnanngitsut 100 koruunimik akisunerusut

Inuussutissat peqqinnanngitsut peqqinnartunik amerlanerunerat Peter Bjerregaardip tupaallaatiginngilaa. Professorip nunatsinni inuiaat peqqissusaat ilisimatusarfiginikuuaa, taassumalu pisiniarfinnit Paarisamiillu kisitsisit misissuinermini takusimasaminut naligiississinnaavai.

- Inuit ulluinnarni pisiarisartakkanut aningaasat qanoq amerlatigisut atortarneraat misissuiffigeqqissaarnikuuara, tassanilu inuit sunik nerisaqartarnersut misissornikuullugulu inuit inuussutissanut ataasiakkaanut pisiniarfinni aningaasanik qanoq atuisarnersut naatsorsornikuuara, taanna nassuiaavoq, nangillunilu:

- Inuit sapaatip akunneranut 700 koruunit sinnilaarlugit atorlugit pisiniartarput. Nerisassanut peqqinnartunut 314 koruunit atorneqartarpoq, 420 koruunillu nerisassanut peqqinnanngitsunut kiisalu tupanut imigassanullu atorneqartarlutik. Nerisassallu peqqinnanngitsut tupat imigassallu inuiaat peqqissusaannut pitsaanngillat.

2023-mi pisiat

  1. Sodavand 
  2. Immiaaraq
  3. Tupa/cigaratsit
  4. Inerititat
  5. Tupa (cigaratsitaqanngitsoq)
  6. Nerisassat piareeriikkat (iffiorfik)
  7. Immunnik akullit
  8. Puussiat
  9. Naatitat
  10. Sodavand sukkoqanngitsoq
  11. Energidrik 
  12. Nerisassat piareeriikkat 
  13. Manniit
  14. Kaffit
  15. Snuusit
  16. Aalisarnermut atortut
  17. Nerinermut atortut
  18. Spil aamma lotto
  19. Neqit allallu
  20. Imigassat
  21. Mamakujuttut
  22. Nerisassiat pitsaasut
  23. Qapuaqqat
  24. Qallersuutissat
  25. Qimmit nerisassaat
  26. Chips 
  27. Iffijukkat qaamasut
  28. Imeq
  29. Equutissiat
  30. Tamorasaat

Kilde: paasissutissiiffik: Paarisa/Kattulluta Inuuneritta 

Peter Bjerregaardillu inuit nerisaqartariaasiat piffissami sivisuumi qanoq ineriartorsimanersoq pillugu oqaluttuarisaanermi kisitsiseqanngitsoq erseqqissaatigaa, inuilli nerisaqartariaasianni allanngortoqangaatsiarsimasoq ilisimaneqarnerarpaa.

- 1900-ip missaannit tassa ukiut hunnorut sinnerlugit matuma siornanit maannakkut miluumasut imaaneersut aalisakkallu annikinnerusut nerineqartarput. 1993-ip (innuttaasunik siullermeertumik misissuingaatsiartoqarnera aaqq.) kingorna kalaalimerngit nerineqartut suli annikinnerupput, avataaniillu eqqunneqartunik neqitortoqarnerulluni.

- Aamma naatitartortoqarnerulaarpoq, kisianni annertunngilaq, taanna oqarpoq, taassumalu Paarsiamit aamma ulluinnarni nioqqutissaarniarfimmit kisitsit tassunga naligiissinneqarsinnaanerat innersuussutigaa.

Kisitsisit 2023-mi naatitanik tunisaqarneq ukiup siulianut sanilliullugu 1 procentimik qaffassimasoq takutippaa.

Ileqqut peqqinnissamut pingaaruteqartut

Pisiarisartakkat nerisartakkallu peqqinnartuunersut eqqarsaatiginissaata pingaaruteqarnera ilisimaneqaraluartoq, Peter Bjerregaard naliliivoq. Taamali ineriartorneq ileqqut allanngortikkuminaannerannik pissuteqarneruvoq. 

- Oqaluuserineqangaatsiartarmat arlaata tamatuma pitsaannginnerannik ilisimanninnginnissaa eqqarsarnartoqartissavara. Tamanna ileqqunut siulliunniakanullu, aamma neqitornerusunnermut tunnganerugunarpoq, taanna oqarpoq, taassumalu nunatsinni akit pissarsiarinnissinnaanerlu soorunami aamma pingaaruteqartut erseqqissaatigaa.

Tamatuma saniatigut nunatsinni nerisaqartarnermi ileqqut ineriartornerat nunarsuup sinnerani nerisaqartarnermit allaanerunnginnerarpaa:

- Ataatsimut isigalugu assigaa. Tassa peqqinnanngitsunik nerisaqartoqarnerusoq, mamakujuttortoqarnerusoq, kaagisortoqarnerusoq, sodavandisortoqarnersoq, kissattariaannarnik assigisaanillu nerisaqartoqarnersoq. Uangalu ilisimavara nunarsuarmi tmangajammi taamaappoq, taanna oqarpoq, tamannali annikitsortalerlugu kisitsisaatiginnginnerarpaa.

Nunatsinni peqqissuseq pillugu naatsorsuineq kingulleq 2018-imeersuuvoq. Peter Bjerregaard suleqataalu ukioq manna septembarimi assingusumik suliaqarlutik aallartissapput, tamatumalu inerneri 2026-ip naajartornerani piariissangatinneqarput.