Aaja Chemnitz illersornissaqarnermut isumaqatigiinniarneq pillugu: Pissusissamisut suli ingerlanngilaq

Nunanit avannarlernit partiit Illersornissaqarfik pillugu isumaqatigiinniarnernut ilaatinneqanngitsut, naak danskit naalakkersuisui ilaatitsinissamik neriorsuuteqarsimagaluartut, folketingimut ilaasortaq, Aaja Chemnitz isumaqarpoq.
Folketingimut ilaasortap, IA-meersup, Aaja Chemnitzip oqarnera naapertorlugu nunanit avannarlernit partiit Folketingimi isumaqatigiinniarnernut suli ilaatinneqarlualinngillat. Assi © : Scanpix
januaarip 19-at 2024 14:09

- Nunatsinneersugut naligiimmik tamakkiisumillu ilaatinneqarnissatsinnut atatillugu pissusissamisut suli ingerlasoqanngilaq.

Folketingimut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiinneersoq, Aaja Chemnitz Folketingimi amerlanerussuteqarluartut Illersornissaqarfiup siunissami aningaasaqarnissaata toraagarisassaatalu ilaanik siullermik saqqummiussinerisa aqaguani oqarpoq.

Isumaqatigiissut Issittumut tunnganeruvoq, tamanna naalakkersuisut Savalimmiunilu naalakkersuisut aamma isumaqatigiinniaqataaffigaat.

Kalaallilli savalimmiormiullu partiivi Folketingimiittut pillugit assinganik oqartoqarsinnaanngilaq, aamma naak danskit naalakkersuisuisa naalakkersuisuni tunngavimminni neriorsuutiginikuugaluaraat, IA-mit politikeri isumaqarpoq.

- Naalakkersuisut nunatsinnut tunngatillugu naggataani oqaaseqartussaanerat ataqqingaatsiarpara. Kisianni isumaqatigiinniarnerit arlallit aamma danskit partiivinut tunngasoq uagut aamma peqataaffigisariaqaraluarigut oqaatigissallugu pingaartuusoraara, taanna oqarpoq.

TIMMISARTUAQQAT UNGASIANIT AQUTTAKKAT TORPEDOLLU

Illersornissaqarfiup suliassat maannakkut sillimaniarnermut pissutsinut attuumassuteqartut kivissinnaasariaqarpai.

Taamaammat illersornissamut isumaqatigiissummut isumaqatigiissutip ilaa siulleq suliarineqarpoq.

Aningaasat katillugit 16 milliardit koruuniupput. Aningaasat affaat sinnerlugit - tassa 9,7 milliardit koruunit - atortorissaarutinut nutaanut, matumani timmisartuaqqanut ungasianit aquttakkanut Illersornissaqarfiullu fregattiini sakkunut atorneqassapput.

Timmisartuaqqat ungasianit aquttakkat Issittumi Nunanilu Avannarlernerni nakkutilliinermut paasiniaaqqissaarnermilu aallernermut atorneqassapput.

IA danskit partiivisa partiivi peqatigalugit sammisat pillugit ataatsimiinnissanut aggersarneqarsimasoq, Aaja Chemnitzip KNR-ip paasissutissiiffigaa. Nunanit avannarlernit partiit aamma imminnut ataatsimeeqatigiissimapput, tassanilu illersornissamut ministeri, Troels Lund Poulsen (V) peqataalluni.

Ataatsimiinneq kingulleq isumaqatigiissutip ilaata tusagassiortunut saqqummersinneqarnissaanut ullormi tassani ataatsimiinneruvoq.

Aaja Chemnitzip ingerlatsinermik saqqummiussinera Folketingimi ilaasortaaqatigisaanit, Aki-Matilda Høegh-Damimit Siumumeersumit taperserneqarpoq.

- Isumaqatigiinniarmi ilaasimasugut oqaatigisinnaanngilara. Isumaqatigiinniarnerit pillugit ingerlaavartumik ilisimatinneqartarpugut, sammisallu pillugit ataatsimiinnernut peqataanikuulluta, kisianni isumaqatigiinniavinnissanut qaaqquneqarnikuunngilagut, taanna oqarpoq.

Timmisartuaqqat ungasianiit aqunneqarsinnaasut, torpedot ulapungaarsimanermillu ilinniarfimmi inissat amerlanerusut

Aaja Chemnitzilu illersornissamut ministeri illersornissamut isumaqatigiissut pillugu marluinnaallutik ataatsimeeqatigiinnikuullutik. Kisianni kalaallit savalimmiormiullu partiivi danskit partiivinut isumaqatigiinninniariartoqquneqarnikuunngillat.

- Folketingimi partiit qaaqquneqaraangata kalaallit savalimmiormiullu partiivi isumaqatigiinniarnernut tamanut aamma qaaqquneqartariaqaraluartut isumaqarpunga, taanna oqarpoq.

Tassunga taarsiullugu IA-meersup isumaqatigiinniarnerit danskit suleqatigini Christiansborgimiittut pisortatigoortuunngitsumik oqaloqatigalugit sunniiviginiarsarisimavai. Tamannalu aamma angusaqarfiusoq taanna isumaqarpoq.

Kisianni nunarput Folketingimi ilaasortaatitaqaruni naalakkersuisut danskillu naalakkersuisuisa taakku assigiimmik aamma ilaatittariaqarai, Aaja Chemnitz oqarpoq.

- Sannaanik paasinninniarneq ajornakusoortinneqalaarpasittutut ippoq, immaqalu nunatsinnut sinniisuusugut oqalliseqatiginissarput ersigilaarlugu. Tamanna uggornarluinnarsoraara, taanna oqarpoq.

KNR-ip illersornissamut ministeri, Troels Lund Poulsen isornartorsiuinermut oqaaseqarnissaa utaqqivaa.