ALLAATIGISAQ Peqatigiiffik Naalagaaffeqatigiiffik: Ataatsimoorneq assigiinngissuserpullu ingerlatsisoraagut

Nunani avannarlerni qinigassanngortittut ilagalugit Danmarkimi qinersinermi sunneeqataasinnavugut.
Assi © : Nauja Lynge
juunip 10-at 2015 07:00

Nunatta Folketingimut ilaasortaatitassaannut marluusunut KNR-ip peqatigiiffiit kattuffiillu assigiinngitsut qinnuigisimavai taakkununnga allagaqaqqullugit. Tassani Folketingimi suliassatut pingaartinnerpaasaat allaasereqquneqarlutik.


Namminersorneq annertunerusoq taamatullu Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaanik eqqarsarnerup naligiissitaanissamik naleqatigiissaarinermillu suleqatigiinnissaq unitsittariaqanngilaa.

Kalaallit Nunaat namminersornerugaluartoq - nunarsuarmi annertusarneqarpaaq - pisariaqarpoq suli Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni ataqatigiinneq suli apeqquserlugulu oqallisigineqarnissaa. Amerlasuutigut immitsinnut sapinngitsoorsinnaanngilagut. Naalagaaffeqatigeeqartilluta immitsinnut pisussaavugut kalaallit naalagaaffeqatigiiffiup iluani pitsaanerusumik iliorfigineqarnissaat sulissutigissallutigu.

Taassuma ilagaat kalaallit Danmarkimiittut ukiorpassuarni aaqqiissuussaanerup (systemip) "puigugai" immikkut iliuuserineqarfiginissaat. Naalagaaffimmi innuttaasuugaluarlutik nunanit allanit Danmarkimut nuuttunut sanilliullugit nuunnermi neqeroorfigineqarneq-ajorput. Aammalu ilaapput kalaallit isummanik pigiliuutiinnakkanik ajorsitsaarneqartarnerat. Paasititsiniaanermik aammalu kalaallit isigineqarnerannik allanngorsaanissamik piumasaqartuarnikkut tamakku iliuuseqarfigineqarsinnaapput.

Tullialu tassaavoq, naalagaaffeqatigiiffiup iluani killilersuutaasut piiarneqarnissaat, ulluinnarni kalaallinik pisariaqanngitsumik killilersuisunik. Assersuutigalugu angut inuusuttoq innarluutilik danskisut oqalussinnaanngitsoq Kalaallit Nunaannut utersinnaanngitsoq periarfissanik killilersorneqarmat.

Siunissarput pillugu isummatsinnik akerleriinnaveersaartariaqalerpugut pinerulertariaqarparpullu qineqqusaarnermi Kalaallit Nunaat sammineqarnerulernissaa.

Tassunga pillugu apeqqutaasariaqanngilaq imaluunniit pingaarnerusariaqanngilaq saamerliit imaluunniit talerperliit illersussallugit. Danskit partiiniit nassueruteqartariaqarpoq. Taassuma kingorna aatsaat siunissarput ilusilersorsinnaanngussavarput.

Ataatsimoorluta nukittuujuvugut. Aatsaat siullerpaamik kalaallit Danmarkimiittut sunneeqataalerput. Nunanit avannarlernit (Kalaallit Nunaannit Savalimmiuniillu) qineqqusaartut ilagalugit kalaallit atugarisaannik pitsanngorsaasariaqarpugut.

Naalagaaffeqatigiiffiup pingaarutaa danskit partiivisa qineqqusaarnermi sunniutaa minnerusutut isigisimavaat. Ilanngutinnginneranut oqariartuuseqarpullusooq pingaaruteqanngitsuusut. Naalagaaffeqatigiiffik tamatsinnut attuumassuteqarpoq. Danmarkip pisussaaffigaa naalagaaffeqatigiiffiup sunniutaa qallunaanut qinersisartunut ersersarsittariaqarlugu.

Una qineqqusaarneq atortariaqarpoq kalaallinut isiginnittarneq allanngorsarnissaanik killeqarfiillu akornanni ajoqutaasinnaasut peersinniartariaqarnissaanik. Naalagaaffeqatigiffiik Danmarkimut pingaaruteqartorujussuuvoq. Kalaallit Danmarkimiittut taamatut iliorfigineqarnerat akuerisinnaanngilarput. Qitornavut isummanik pigiliuutiinnakkanik qallunaanullu ilanngutivinneqannginnerat atugarliussanngillat.