Nunatta ilaani siorna kiaqalunilu sialleqisoq
Nunatta kitaani kujataatungaanilu ukioq 2023 siornatigornit kianneruvoq.
DMI-ip nalunaarsugaasa tamanna takutippaat.
Nunatsinnimi siorna kiassutsit, nillissutsit aamma sialuup apinerullu annertussusaannik nalunaarsukkat silamik uuttuivinnit 28-neersut silasiornermik ilisimatusartut misissorpaat.
Silamik uttuivinni tamani 1991-miit 2020-mut nalunaarsukkat aallaavigalugit sumiiffippaalunni agguaqatigiissillugu ukioq manna kianneruvoq.
Assersuutigalugu Nuummi agguaqatigiissillugu -0,2 gradinik issippoq, 0,8 gradinik siornatigornit issikinnerulluni, Ilulissanilu agguaqatigiissillu -3,2 gradinik issippoq, agguaqatigiissillugu 0,5 gradinik siornatigornit issikinnerulluni.
Sermersuup qaavani uuttortaavimmi Summit-imi 2023-mi aamma issikinneruvoq, agguaqatigiissillugumi -27,4 gradinik issippoq, 1,1 gradinik siornatigornit issikinnerulluni.
Taamaalilluni 1991-miit nalunaarsukkat aallaavigalugit Summit-imi ukioq 2023 issikinnerpaat tallimarigaat DMI-mi silasiornermik ilisimatusartoq Caroline Drost Jensen nassuiaavoq.
- Summit 2010-mi issikinnerpaagami -25,5 gradinik issippoq, tassa agguaqatigiissillugu 3,3 gradinik taamani issikinnerulluni. Kalaallit Nunaanni kiassutsip ississutsillu allanngorarnerat eqqumaffigaarput, Issittumimi silap pissusiata allangorarnera Danmarkimut sanilliullugu sukkaneruvoq, taanna oqarpoq.
Ukioq sialleqattaarfiusoq
Nunatsinni 2023-mi qanoq siallersimatiginera silasiornermik ilisimatusartut aamma misissorpaat.
Silamik uuttuivinni arfineq-pingasuusuni tallimat siornatigornit siallerneruffiusut kisitsisit takutippaat.
Aasianni 2023-mi 457,0 millimeterisut atsigisumik siallerpoq, tassa 126,4 millimeterisut atsigisunik siornatigornit siallernerulluni. Aasiaallu 1958-imi siallillarmatali aatsaat taama siallertigipput.
Tunup avannaanittaaq Station Nordimi siorna siallerneruvoq, tassa katillugit 392,6 millimeterisut atsigisumik siallerpoq, 63,9 millimeterisut atsigisumik siornatigornit siallernerulluni.
Kitaani nillernerusoq
Nunatsinnili 2023-mi sumiiffippassuarni kiannerugaluartoq tamani taamaanngilaq.
Tunumimi agguaqatigiissillugu siornatigornit nillernerusoq silamik uuttuiviit arlallit takutippaat. Soorlu Ittoqqortormiini agguaqatigiissillugu siorna -5,7 gradinik issippoq, tassa 0,7 gradinik siornatigornit issinnerulluni.
Nunatsinnilumi kiattarnerup issittarnerullu allanngorartarnerat nassuiaatissartaqarpoq. Immap sikuata siaruarsimanera aamma naqitsiniisaffik naqitsinertuffillu sumi kianneranut nillerneranullu apeqqutaasarput, DMI-mi silasiortoq Steen Boye Hermansen nassuiaavoq.
- Atlantikup avannaani naqitsiniisaffiit Kalaallit Nunaata kujataata sineriaatigoorlutik 2023-mi kangimukaaqattaarmata silaannaq nillertoq kangianiiginnarpoq. Taamaammat kitaata sineriaani saqqarsarneqattaarpoq, taanna oqarpoq.