Nannunik 2024-mi pisarnerminngarnit tikiuttoqarnerusoq

Nannut nunatsinni ukiuni kingullerni pisarnerminngarnit takussaaneroqaat. Taamaannera sungiutiinnartariaqaripput taamaammallu nutaanik ileqquliussisariaqartugut, uumasulerisutut ilinniagaqartooq oqarpoq.
Kujataa aasaq manna pisarnerminngarnit sikorsuaqarneroqinera silap allanngorarneranik anoraasanneranillu pissuteqarpoq. Taamaammat nannunik aasaq manna sikorsuaqarnerani pisarnerminngarnit tikiuttoqakulanerusoq, uumasulerisutut ilinniagartooq Fernando Ugarte nassuiaavoq. Assi © : Karoline Josenius
aggustip 25-at 2024 10:44
Nutserisoq Hanne Petersen

Qaqortunik meqqoqarput, 500 kiilut tungaannut oqimaassuseqalersinnaapput pangallorillutillu.

Tassa nannunik Kujataani illoqarfinnut nunaqarfinnullu ukioq manna pisarnerminngarnit tikiuttoqakulaneroqaaq.

Tamanna Kujataa aasaq manna pisarnerminngarnit sikorsuaqarneroqineranik pissuteqarpoq.

- Nannut Kujataata kippasissuaniit sikorsuaqarnerani Kujataanut ingerlaartarput. Ilaat Kujataaniiginnartarput, ilaalu avannamut sinersorlutik ingerlaartarput. Aasaq mannalu pisarnerminngarnit sikorsuaqarneroqaaq.

Uumasulerisutut ilinniagartooq Pinngortitaleriffiup miluumasunut timmissanullu immikkoortortaqarfiani aamma pisortaasoq Fernando Ugarte taama oqarpoq.

Nannunik tikiuttoqakulanera inoqatinut attaveqaqatigiittarfinni uitsataavoq. Nannumimmi siumuisimasut siumuinerminni immiussimasatik siammartererrapput, nannullu soorlu pujooriviit karsiusallu sioqqanik immikkat eqqaanni narajortut immiussani taakkunani takuneqarsinnaapput.

Nannulli alutorsaatigineqaannanngillat.

Nannunimmi Kujataanut aasaq manna pisarnerminngarnit tikiuttoqakulaneroqinera, Kommune Kujallerup borgmesteriata savaatillillu peqatigiiffianeersut nannuttassiissutit amerlineqarnissaanik Naalakkersuisunut suaaruteqarnerannik malitseqarpoq.

Nannumik Tunumi inoqarfimmut tikiussimasumik piffissami kingullermi arlaleriarluni aamma siumuisoqarpoq.

Aamma tyskeq ilisimatusartoq Mestersvigip eqqaani Trailliup Immikkeertivini (Traill Ø) nannumit juulip naanerani saassunneqarpoq.

Nannup amiata Pinngortitaleriffimmi Nuummiittumi nivingasup assilinera. Assi © : Karoline Josenius

Nannut alutornaraluaqalutik mianernartorujussuusut eqqaamasariaqaripput, Fernando Ugarte oqarpoq. Nannullu Kujataaniit sinersorlutik kummukartut amerliartortillugit Nuummiut eqqaamiuilu siumueratarsinnaanissaminnut sillimasariaqartut, taanna isumaqarpoq.

- Kiisortuujugamimmi ulorianarput, taanna oqarpoq.

- Inunnilli malersuisuunngillat. Inuttuumasuunngillat. Siumuigaanni qimaasarneqarsinnnaasarput.

Nanoqarnerungaatsialersimasorinarsinnaasoq

Ukiut kingulliit 50-it qiviaraanni nannunnik ullutsinnitulli tikiuttoqakulatigisoqartarsimanngilaq.

Nunani issittortalinni nannuttassiinermik aqutsilluartoqarnera nannut amerlinerannik kinguneqartoq, Fernando Ugarte oqarpoq.

- Nannuttassiisoqartalerneraniit ukiut 20-ngajaat qaangiupput, nannuttasiissutillu tamakkerneqareeriaraangamik nannunik illoqarfinnut nunaqarfinnullu taamanili tikiuttoqakulasoqartalerpoq, taanna oqarpoq.

NANNUTTASSIISSUTIT

Nunatsinni nannuttassiissutit katillugit 156-iupput.

Tunumi nunattalu kujataani pisassiissutit 64-iupput. Taakku ima agguataarsimapput:

Ittoqqortoormiit: 35

Tasiilaq: 25

Nanortalik, Qaqortoq, Narsaq aamma nunaqarfiit: 4

Kujataata kippasissuani Paamiut Sisimiullu akornanni nannuttassiissutit pingasuupput.

- Taamaammat nannut amerlipiloorsimasorinarsinnaapput. Kisianni taammaanngilaq.

- Nannunimmi soorlu Nuup eqqaanut 2009-imili ukiut tamarluinnangajaasa tikiuttoqartarpoq. Tassa nannut Kalaallit Nunaanni qangali takussaakulalerput, taanna oqarpoq.

Nunatsinni nannut nungutitaaratarsinnaasutut inissisimanngillat. Silalli pissusiata allanngoriartornerata ilutigisaanik 30 procentinik 2015-ip 2050-illu akornanni ikiliartussangatinneqarmata aalerinartorsiortitaapput.

Nunat allat qiviartariaqarivut

Nunat nanoqarfiusut allat qiviaraanni nannunik Kalaallit Nunaannuinnaq tikiuttoqakulaneroqqajarnanilu tamaani saassussikulanerusoqqaqqajanngilaq.

- Taamaaqqajanngivippoq. Nunani nanoqarfiusuni allani tikiuttoqakulanerusaqaaq. Nunat taakkua inuisa nannunik tikiuffiukulasarnertik sungiusimavaat. Tassa Ruslandimi, Alaskami, Canadami Norgemilu, taanna oqarpoq.

Nannut piaqqat ulorianarnerukkajuttut, Fernando Ugarte oqarpoq. Taakkuami suli pinerrarissisimasanngillat, taamaammallu nerisassarsiortillutik qaasukkajupput. Assi © : Karoline Josenius

Nunani taakkunani inuit anigaangamik nanoqarneranik alaatsinaanneq ileqquliunnikuugaat, Fernando Ugarte oqarpoq. Ajunaalernermi seqqortaasisartarput, aallaasisartarput nannumillu siumueratarnissaminnut sillimmarneq ileqquliunnikuullugu.

- Nannunik tikiuttoqartarneranut naleqqussarnissaq pisariaqarpoq, taanna oqarpoq.

Avannaani Tunumilu tamanna qangali ileqquusoq Kujataanut suli anngussimannginnguatsiarpoq.

Nannuttassiinerusoqarpat nannulluunniit qanillattortut toqunneqartalerpata, qanillattortoqarpallaarunnaarnissaannut aaqqiissutissaqqissoriviuk?

- Pisassiisarneq isumannaallisaanerunissamut aaqqiissutissatuaanngilaq.

- Attanneqarsinnaasumik piniarneqarsinnaaqqullugit pisassiisoqartarpoq. Isumaqarpungali politikerit aperigukkit pitsaanerussasoq, Fernando Ugarte oqarpoq.

Pisassiinerunerli illit uumasulerisutut aaqqiissutissaqissoraajuk?

- Pisassiisarneq piujuartitsinermik aallaaveqanngippat aaqqiissutissaqqissorinngilara.