Naaja H. Nathanielsen: Naligiissitaanissamut tunngasuni annermik assortorneqartarpunga

Naligiimmik akissarsiaqartitsisalernissaq, suiaassuseq nunarsuarlu tamakkerlugu arnanut ulloqartitsineq inuiaqatigiit ilaannit suli soqutigineqarpianngitsut, naligiissitaanermut naalakkersuisoq oqarpoq.
Naaja H. Nathanielsen (IA) 2021-mili naligiissitaanermut naalakkersuisuuvoq. Naligiissitaanissamut suliassaqarfik sunut tamanut sunniuteqartoq, taanna oqarpoq. Assi © : KNR/Carsten Faurschou
marsip 08-at 2024 11:02
Nutserisoq Hanne Petersen

- Qanoq suiaassuseqarneq aalajangiisuusartoq naligiissitaanissamik sulinerup ilarujussuani eqqaasitsissutigisariaqartarparput.

Inuussutissarsiornermut, Niuernermut, Aatsitassanut, Inatsiseqarnermut Naligiissitaanermullu Naaalakkersuisoq, Naaja H. Nathanielsen (IA), taama oqarpoq.

Naaja H. Nathanielsen Torontomiittoq oqarasuaatikkut oqaloqatigigatsigu attaviit kipillattaarput. Nunarsuaq tamakkerlugu arnanut ullorititap tallimanngornermi malunnartinneqarnissaanut tunngatillugu oqaloqatigaarput.

Naaja H. Nathanielsen 2021-mili naligiissitaanermut naalakkersuisuuvoq. Naligiissitaanissamut tunngasut Naaja H. Nathanielsenip oqarnera naapertorlugu nunatsinni tusagassiorfiit sapaatit akunneri tamaasa uitsatigisanngikkaluaraat tamatumunnga tunngasut suliassaqarfippaalumini pingaartitaanut ilaapput. 

- Politikerinngoramali assigiinngitsorpaaluit pillugit oqaaseqartarpunga. Soorlu uranimiit aningaasaqarnermut tunngasunik, taakkualu inuit aalassaatigilaavissortarpaat, taanna oqarpoq.

- Ingammilli naligiissitaanissamut tunngasuni suli assortorneqartarpunga. Assortorneqartarnikkalu naligiissitaanissamut tunngasut tamaviaarutigeqqeriaannarnissaannut nukissamik aallerfigiinnartarpakka.

Naaja H. Nathanielsen aatsitassarsiorneq pillugu ataatsimeersuaqataajartorluni Torontomiileruttorpoq.

Aatsitassarsiorneq, naligiissitaaneq suiaassusermillu sorsuuteqarneq imminnut attuumassuteqanngissorinarsinnaapput. Taakkuali imminnut attuumassuteqaqisut, Naaja H. Nathanielsen isumaqarpoq.

- Taakkua imminnut sutigut tamatigut attuumassuteqartut isumaqarpunga, taanna oqarpoq.

- Aatsitassarsioqatigiiffinneersunik oqaloqateqaraangama aperisarpakka sulisutik angutaannaaqqunagit aamma arnanik sulisoqarnissaq qanoq iliorlutik qularnaartarneraat.

Qanoq suiaassuseqarneq aningaasaqarnermik suliallit silarsuaanni aamma aalajangiisuusarpoq, aamma niuernermik suliallit silarsuaanni. Inatsiseqarnermik suliallit silarsuaanni soorlu pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni sulisut arnartaat ikinnerussuteqarlutik angutitaat amerlaneroqaat, Naaja H. Nathanielsen erseqqissaavoq.

Nunatta inuisa ilaannit soqutigineqarpianngitsut

Naaja H. Nathanielsen naligiissitaaneq pillugu oqaaseqaraangami sumi tamaaneersunit assortorneqartarpoq. Assortuisut inuttut pisinnaatitaaffiit pillugit suliniaqatigiiffinneersuukkajupput aamma arnaanertik angutaanertilluunniit pissutigalugu immikkoortitaasutut misigisimasuukkajupput. 

- Imaluunniit immikkut pisinnaatitaaffeqanngitsutut misigisimasuukkajupput, Naaja H. Nathanielsen aamma oqarpoq.

Naaja H. Nathanielsen qanigisani imminisulli naligiissitaanissamik ilungersuuteqartartiginersut aperigatsinni tissitsalaarpoq.

- Naligiissitaanissamik ilungersuuteqartorujussuusortaqarput. Aamma soqutiginnippianngitsortaqarput, taanna oqarpoq.

Naaja H. Nathanielsen pisunut tamanut eqqummaarissuuvoq.

Nunarsuaq tamakkerlugu Arnaq Ulluat

Angutit pisinnaatitaaffiissa assinganik pisinnaatitaaffeqalerusullutik sorsuuteqarnertik malunnartinniarlugu ukiut tamaasa marsip arfineq-pingajuanni 1910-mili arnat ullorsiortarput.

Nunani amerlanerni ullorsiorneq akerliussutsimik takutitsinernik, oqalutigarnernik arnallu atugaannik sammisaqarnermik malunnartinneqartarpoq 

Inuit nunallu inoqqaavisa allat ullormi tassami sammisartagaat annermik, kinguaassiutitigut atornerluinermut, pinngitsaalisaalluni naartusinnaajunnaarsitaanermut, timilu pillugu nammineq aalajangiisinnaatitaanermut tunngasarput. 

Nakorsat danskit 1960-ikkunni 70-ikkunnilu aaqqissuussamik arnanik kalaallinik spiralilersuisimanerat assersuutaasinnaavoq. 
 

- Naligiissitaanissamut tunngasuni allatut isiginnittunik naammattuugaqaraangama nuannaatsattarpunga. Aamma soqutiginnippianngitsunik naammattuugaqaraangama naligiissitaanissamik suliassaqarfik pingaartuusoq uppernarseqqiinnartarpara. 

Suiaassutsinik assigiinngisitsineq nunatsinni suli qanoq atugaatiginersoq eqqumaffigivallaartanngikkipput, Naaja H. Nathanielsen isumaqarpoq. Suiaassutsinillu assigiinngisitsineq inuiaqatigiinnut aamma qanoq sunniuteqartiginersoq. 

- Aningaasarsiornitsinnummi, ineriartornitsinnut inuunermilu atukkatsinnut sunniuteqarpoq. Nunatta inuiaqatigiivinut ilinniagarerusutamillu toqqaariaasitsinnut sunniuteqartorujussuuvoq, taanna oqarpoq.

Piffissami kingullermi qanoq pisoqarpa?

Naaja H. Nathanielsen naalakkersuisullu suiaassutsinik nunatsinni inuussutissarsiortut silarsuaanni assigiinngisitsisoqartarunnaarnissaanik upernaaq periusissiorput. Periusissiaq taanna qanoq iliuuseqarfigisassatut toqqakkanik arlalinnik immikkoortulersorneqarpoq.

- Suliaq imaannaanngilaq, aqagulu inaarneqarnavianngitsoq miserratiginagu aamma uppernarsarsinnaavara. Taamaaliortoqartarunnaarnissaanilli periusissiassami immikkoortut arfiniliusussat sumut tunngasuussanersut aalajangereerpugut, taanna oqarpoq.

Immikkoortut taakkua ilaatigut naligiimmik akissarsiaqarnissamut, ilinniartitaanermut suliffeqarnermut ingammillu arnat meerartaarnermi sulinngiffeqartarnerannut tunngasuussapput. Paasissutissaalatsinerli ingerlaqqinnissamut akimmisaartitsinerpaasoq, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.

Paasissutissaatiminituaat ingammik arnat angutillu akissarsiaasa nikingassuteqarnerannut tunngasuupput. Nunatsinni kommunini angutit qassinik ukioqaraluartulluunniit arnaninngarnit suli isertitartoqqunerupput.

Angutitavut arnartatsinninngarnit 2022-mi 23 procentinik akissarsiaqqortunerusut, Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataani kingullerni erserpoq. 2021-mi aamma taamaappoq.

Arnat angutillu akissaatitigut nikingavallaarunnaarnissaannut isumalluarnersoq, Naaja H. Nathanielsen aperaarput.

- Isumalluartariaqarpungami, taanna oqarpoq erseqqissarlugulu tamatumani ajornartorsiutinik aaqqiisoqartinnagu tamanna pillugu ilisimasaqarnerulernissaq pisariaqartoq.

- Arnat angutillu isertitaasa, akissarsiaasa soraarnerussutisiaalu pillugit paasissutissanik katersineq suliami aallaqqaatigissavarput. Aningaasaqarnermik inatsimmit aningaasanik tamatumunnga immikkoortisoqareerpoq.

Naligiissitaaneq ukioq 2024-mi

Spiralilersuisimanermut suliaq, Naaja H. Nathanielsenimut Naalakkersuisunullu initoreersoq ukiumi aggersumi suliassani naligiissitaanissamut tunngasuni ilaatigut immikkut isiginiagassaasoq, taassuma oqaatigaa. 

- Inuttut pisinnaatitaaffinnut tunngasut suliami qulaajarneqarnissaat pingaarluinnartutut igigatsigu suleqatigiissitaliorpugut, taanna oqarpoq. 

Naaja H. Nathanielsen nunarsuaq tamakkerlugu arnanut marsip arfineq-pingajuanni ullorititaanni New Yorkimiissaaq, nunat inoqqaavisa arnartaasa pisinnaatitaaffii, nammineerluni aamma pingaartilluinnagaanut ilaasut, pillugit isumasioqatigiinnerni aaqqissuussanilu assigiinngitsuni allani peqataassalluni. 

- Nunat inoqqaavisa arnartaasa pisinnaatitaaffiii pillugit nunarsuarmi suliniutigut soorunami ingerlateqqissavagut. Taakkuami pisinnaatitaaffiinut tunngasut suliat siuarsarneqarnissaat isiginiarneqarnerulernissaallu anguniarlugit ilaatigut New Yorkimiissaanga.